Kirjutas BNS

Avaldatud: 11 Veebruar 2022

Eelmisel aastal vastas häirekeskus 1 050 015 kõnele ja kõnede maht kasvas aastaga üheksa protsenti; enim mõjutas kõnede arvu jätkuv koroonakriis ja erakordselt soe suvi.

Koroonaviiruse intensiivne levik tõstis nii sügisel kui talvel vajadust kiirabi järele. Abijõud saadeti välja 425 201 korral. 

Häirekeskuse 112 päeva raames 11. veebruaril toimunud meediapäeval võeti kokku möödunud aasta, märksõnadeks olid jätkuv koroonapandeemia ja erakordselt abivajaduserohke suvi. Vestlusringis arutati ka lähisuhtevägivalla teemat eri nurkade alt – avaliku arvamuse suurest nihkest, ohvrite tõhusamast abistamisest ning tööst vägivallatsejatega.

Häirekeskuse 112 teenuses võetakse 1. aprillist kasutusele uued ohuhinnangud. “Uus kriteeriumipõhine ohu hindamine võimaldab helistajat intervjueerides kasutada avatud küsimusi. Helistaja räägib oma murest ning sellest tulenevalt saab päästekorraldaja esitada täpsustavaid küsimusi. See võimaldab abivajajaid senisest paremini aidata ja veelgi kiiremini abi välja saata,” selgitas häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.

Siseminister Kristian Jaani tänas kõiki häirekeskuse töötajaid ja vabatahtlikke, kes inimesi kiire abi ja õige infoga aitavad. „Viimane aasta pole ühestki otsast olnud kerge ning kogu see raskus väljendub ka häirekeskuse igapäevatöös. Häirekeskuse töötajate töökoormus, ülesannete varieerumine ning kohanemine muutuvate oludega on olnud viimasel kahel aastal märkimisväärne.“

Traditsiooniliselt tänati 112 päeva raames ka silmapaistvalt häid hädaabikõnesid teinud lapsi. Häirekeskus on kümne tegutsemisaasta jooksul väga palju pööranud tähelepanu lastele, kes on tänuväärsed partnerid. Lisaks harivad nad kodudes ka oma vanemaid ja vanavanemaid, nügides neidki olema teadlikumad ja tähelepanelikumad abi kutsumises. “Te olete kangelased. Olen lugenud teie lugusid ja veendunud, et nii mõnigi täiskasvanu oleks neis olukordades kohkunud, aga teie asusite otsustavalt tegutsema," tänas siseminiter lapsi.

Möödunud aastal oli üheks häirekeskuse fookuseks sotsiaalne abivajadus. Lähemalt analüüsiti pühadeaegseid vägivalla-teemalisi kõnesid. Neist 58 protsenti olid lähisuhtevägivallaga seotud. Paneeldiskussioonis “Vägivald – teema, mida ei saa üksi lahendada” osalesid president Kersti Kaljulaid, kunstnik Flo Kasearu, Ohvriabi talituse juht Mari Tikerpuu ja politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. 

Kersti Kaljulaid ütles, et hakkas presidendina lähisuhtevägivallast rääkima eelkõige seetõttu, et teadlikkus oli madal. “Kui tuttavatelt küsisin, kui palju on vägivalla-juhtumeid, millest politsei teada saab, arvati, et see number on tegelikust kaks-kolm korda väiksem.”

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher rõhutas, et tähelepanu tuleb suunata lastele. “Lastega seotud menetlused peavad olema kiired ja efektiivsed. Kui me täna lastele tähelepanu ei pööra, neid ei toeta ja ei abista, siis on nemad 15 aasta pärast samal teel, kas ohvri või vägivallatseja rollis.”

Kunstnik Flo Kasearu on vägivalla-temaatikat käsitlenud töödes, kus on osalisteks ka lähisuhtevägivallas ellujääjad. “Pildid, mida meedias vägivalla lugude juures kasutatakse, on stereotüüpsed. Tavapäraselt kujutatakse naist, kes püüab end kaitsta. See peaks olema teistpidi pööratud – olukorra põhjustaja on ju keegi teine,” sõnas kunstnik.

Ohvriabi talituse juht Mari Tikerpuu kinnitas, et ohvriabi fookusesse on lisaks ohvritele tulnud ka vägivallatsejad: “Vägivalda kasutanud inimese arusaam enda käitumisest on puudulik ja selle taipamise osas tuleb neid aidata.”