. 
PIDUPÄEV • Neljapäeval, 23. veebruaril olid Antsla kultuuri- ja spordikeskuse aknad tuledes ja maja saginat täis. Vabariigi sünnipäeva eelõhtul on tavaks tunnustada möödunud aasta jooksul kogukonna tegemistes silma jäänud inimesi, kuulata-vaadata isetegevuslaste esinemist, vestelda teiste kohaletulnud inimestega.
Sel aastal oli mitu muutust. Välisuksel tervitas tulijaid värskelt käesoleva aasta algul ametisse valitud kultuurimaja juhataja Veiko Veski. Laste- ja noorteaastast inspireerituna esinesid laval seekord ainult lapsed. Ümbrikud, kus sees tunnustuse saajate nimed, sõidutas lavale robot Antsla gümnaasiumis tegutsevas robootikaringis osalejate kaasabil. Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva kontserdil ja tunnustamisüritusel Antsla kultuuri- ja spordikeskuseses olid tunnustuse saajad: aasta noor – Laura Lääts, edukas ettevõte – AS Antsla Inno, aasta pere – Haugas & Aidla, aasta sportlane – Robi Niit, kogukonna edendaja – Antsla jahikeskus, Antsla valla aasta tegu – Antsla-Kobela kergliiklustee.
22. veebruaril toimunud pidulikul kontsert-aktusel peetud kõnes kutsus Võru maavanem Andres Kõiv praeguseid ja tulevasi omavalitsusjuhte aktiivselt sekkuma riigireformi valikutesse ning Võrumaa tuleviku kujundamisse.
„On väga loomulik, et ajal, mil riik reformib kogu oma senist regionaalset korraldust, muutume me murelikuks,“ rääkis Kõiv. Tema hinnangul ongi teatud mõttes Võrumaal kõige rohkem põhjust muret tunda riigi- ja haldusreformi tulemuste üle. On ju Võrumaa pealinna poolt vaadatuna kõige kaugem maakond, mistõttu iga piirkonna elukorraldust muutev otsus ongi üleoluline. „Mõistan samas, et targalt juhituna toovad need muutused kaasa parema homse,“ rõhutas Kõiv.
Kõiv rääkis, et Võru Maavalitsus on võtnud muutuste keskel aktiivse hoiaku: „Me teame, et kui Võrumaa ise käimasoleva aasta jooksul enda eest ei seisa, ei tee seda ka mitte keegi teine. Oleme viimastel aastatel teinud Vabariigi Valitsusele, ministeeriumitele ja ametkondadele erinevaid ettepanekuid, et Võrumaa potentsiaal saaks realiseeruda,“ rääkis Kõiv.
Maavalitsus on korduvalt taotlenud mehhanismi, et sidustada kohalikke ja riiklikke tegevuskavasid. Praegu on kohalikul initsiatiivil väga keeruline riiklikeks otsusteks realiseeruda, mistõttu kohalikud kavatsused jäävad sageli ellu viimata. Maavanem kordas ettepanekut rajada SA Võrumaa Ettevõtlusalad kas koos riigiga või ilma. Kuna riik ettevõtlusalade asutamisel osaleda ei soovi, on selle realiseerimine nüüd vaid omavalitsuste kätes. Samuti rõhutas Kõiv, et kuna viimase kümne aasta jooksul on Võrumaal asuvatest riigiasutustest kadunud iga neljas töökoht, on hädavajalik, et valitsuse plaan kolida asutusi pealinnast piirkondadesse, jõuaks nüüd ja kohe tegudeni.
„Aitäh Antsla, Urvaste, Sõmerpalu, Võru, Lasva, Orava, Vastseliina, Misso, Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste inimestele, kes suutsid eelmisel aastal koostööd tehes jõuda ühinemislepinguteni,“ tänas maavanem omavalitsusi. Ta nentis, et nende kokkulepete saavutamine ei olnud kerge, kuna erinevaid nägemusi tuleviku-Võrumaast oli rohkem kui liituvaid omavalitsusi. „Ehkki ühel või teisel puhul on emotsioonid tuliselt põlenud, on kogukonnad tegelikult valmis koostööks,“ rääkis Kõiv, kelle hinnangul on just seetõttu haldusreformi käigus tekkiv lahendus hea.
Maavanem rõhutas: „Hoolimata sellest, mitu valda Võru maakonda tulevikus jääb ning mis saab praegustest maavalitsuse ülesannetest, olen veendunud, et Võru maakond aegade hämarusse ei kao. See on eeskätt teie kätes, austatud praegused ja tulevased omavalitsusjuhid. See sõltub teie otsusest, kuivõrd aktiivset maakonnatasandi koostööd olete te valmis tegema, kas lõppastmes jääb koostöö tegemist otsustama rahanumber või tahe. Asjalikke põhjuseid, miks koostööd mitte teha, on kindlasti rohkelt. Aga võimalusi, mida koostööst võita, on veel rohkem. Soovin teile tarkust selle koostöö kujundamisel.“
„Südant ei tohi kaotada,“ lõpetas Kõiv.
Lehekülg 952 / 1383
