. 
Tänavu 1. juuli varahommikul juhtus Võrumaal traagiline liiklusõnnetus, kus veoki ja sõiduauto laupkokkupõrkes hukkus 19-aastane neiu. Noore naise surmajuhtumi üksikasjade selgitamiseks viis politsei läbi kriminaalmenetluse, mille lõpetati septembri keskpaigas kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
Sündmuskoha uurimisel tuvastas politsei, et sõiduk suundus laugesse kurvi ning kaldus seal püsival kiirusel liikudes vastassuunavööndisse. Vastu liikunud kaubikujuht püüdis oma sõidukiga liikuda võimalikult paremale teeserva ning hoogu maha pidurdada, kuid kokkupõrget ei õnnestunud enam vältida. Audi spidomeeter kiilus kinni 110 km/h juures.
Kohe selgitati, et õnnetuses osalenud kaubikujuht oli kaine, hilisema ekspertiisi käigus nähtus, et samamoodi ei olnud ka Audi roolis olnud neiul ei alkoholi ega narkootikumide tarvitamise tunnuseid.
Uurimise alguses püstitas politsei ühe peamise uurimisversioonina võimaluse, et naine võis autoroolis magama jääda. Muuhulgas kontrollis politsei ka versiooni, et naise tähelepanu võis sõidu vältel hajuda mõnest kõrvaltegevusest, nagu näiteks mobiiltelefoni kasutamine. Uurimises selgitati siiski, et mobiiltelefoni õnnetuse eel või ajal neiu helistamiseks ei kasutatud.
Tunnistajate ülekuulamine andis kaalu juurde versioonile liigsest väsimusest. Nimelt selgitas politsei, et Audit juhtinud neiu oli õnnetuse eelsel õhtul kaineks grupijuhiks oma sõpradele, kes pidutsesid ühes Võru linna baaris. Päeva, õhtu ja öö kaine grupijuhina ootel olnud neiu jõudis varahommikul ühe inimese Lasva valda koju sõidutada, kui tagasiteel Võru linna juhtus traagiline õnnetus.
"Noore inimese surm on lohutamatu traagika. Mõeldes Avelile, kaasneb sellega inimlikult suuremgi ebaõiglustunne, kuivõrd noor naine soovis kaineks grupijuhiks olles oma sõpradele ainult kõige paremat. Paraku tegi ta seda oma elu hinnaga," ütles Võru politseijaoskonna juht Madis Soekarusk. Ta lisas, et ükski autojuht ei tohiks roolis olles alahinnata väsimuse mõju sõiduvõimele. "Väsimus on salakaval ning annab endast väga ootamatult märku. Näiteks kui juht võtab enne sõitu ühe õlle, on ta oma joobest teadlik ning kontrolliks on võimalik puhuda alkomeetrisse. Kui aga läbinisti kaine juht autoroolis haigutab, ei tajuta kuigi teravalt, et sõitu jätkates oht iseendale kui teistele kasvab iga mööduva minutiga. Seda eriti öisel ja varahommikusel ajal ning hõredama liiklusega sirgetel teelõikudel," kirjeldas politseijuht.
Politsei kogutud andmed kinnitasid, et liiklusõnnetus juhtus traagiliselt elu kaotanud 19-aastase neiu tegevusest tulenevalt. Seepärast kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu uurimine lõpetati.
Kuni 23. oktoobrini ootab Eesti suurim äriideede konkurss Ajujaht kõiki ettevõtlikke inimesi esitama oma ideid tänavuaastasele konkursile. Võrumaalastel on ka sel aastal lisastiimul oma idee Ajujahile esitamiseks: Võru Maavalitsuse eestvedamisel on välja pandud rahaline preemia ühele Võrumaa ideele, mis jõuab võistlusel kolmekümne parima hulka.
„Preemia parimale Võrumaalt pärit ideele panime esimest korda välja möödunud aastal. Sellel oli märgatav mõju võrumaalaste aktiivsusele konkursil osalemiseks. Kui muidu osales Võrumaalt konkursil keskmiselt kolm ideed, siis möödunud aastal oli osalejaid kümme,“ kõneles Võru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Britt Vahter. Kümne esitatud ideega oli Võrumaa maakondade arvestuses aktiivsuselt neljas.
„Preemia eesmärk pole pelgalt see, et tuua Võrumaa Ajujahis pildile. Me soovime, et üha rohkem aktiivsetest võrumaalastest saaks äriidee arendamise kogemuse, saaks osa Ajujahi võistlusel pakutavatest koolitustest ning leiaks tuge väga pädevatelt mentoritelt. See suurendab võimalusi oma uuenduslike toodete või teenustega turule jõuda ning seal ka edukas olla,“ rääkis Vahter.
Oma ideid on oodatud esitama kõik ettevõtlikud inimesed – nii tudengid, kooliõpilased ja ka juba tööturul aktiivsed inimesed, kes soovivad karjäärimuutust ja kaaluvad oma ettevõtte loomist. Ainuke konkursi tingimus on, et äriideedega ei ole viimase 6 kuu jooksul tulu teenitud.
Ideid saab esitada 23. oktoobrini Ajujahi veebikeskkonna kaudu www.ajujaht.ee. Esitatud ideid hindavad elektrooniliselt ettevõtjad, investorid ja valdkondade eksperdid, kes valivad välja 100 ideed žüriile esitamiseks. Sealt edasi valitakse välja kuni 30 väljapaistvamat ideed, kes osalevad Ajujahi arenguprogrammis. See sisaldab erinevaid koolitusi ärimudelite, tootearenduse ja müügi ning turunduse teemadel, igat meeskonda toetab kogenud mentor. Parimad kandideerivad vähemalt 60 000 euro suurusele auhinnafondile. Ajujahi konkursi ellukutsuja on EAS.
Lehekülg 1067 / 1383
