Üheks aprillikuu tähtsündmuseks peetakse kindlasti Võhandu maratoni, mis on populaarsust kogunud üle kogu maailma. Aerutamismaratoni ei oota ainult osalejad ise, vaid see pakub vaatemängu ka paljudele kaasaelajatele. Juba maratoni eelseid päevi või pidada justkui aktiivseks maratoninädalaks, mil Võru linnas saab liiklevate sõidukite üheks populaarseimaks aksessuaariks katusele või haagisele kinnitatud veesõiduk.

Nii nagu enamikku rahvaüritusi ei ole ka Võhandu maraton jäänud koroonapandeemiast puutumata. Näiteks möödunud aastal ei antud maratonile võimalust startida aprillikuus, 17. aprillil nii nagu esiti soov ja tavapärane traditsioon oleks nõudnud. Maraton lükati esmalt 22. maile, mil loodeti ürituse korraldamisel valitsuse eriloale, kuid toimuda sai see alles suvel, 12. juunil.

Käesoleval aastal algas maratonile registreerumine uue aasta esimestel sekunditel ja sel neljapäeval olid kõik 1087 stardiümbrikut võistluskeskuses võistlejaid ootamas. 16. aprillil toimus ka Võhandu maratoni avatud raja sõit, mis pakkus soovijatele 45kilomeetrist distantsi Paidralt Leevakule.

Kuigi kevad on end käesoleval aastal kaua oodata lasknud, siis saadi 15. aprillil kinnitus, et Tamula järv on jääst vaba ning stardikoridori tekitamiseks valmis. Korralik talv annab aga omakorda panuse mõnusale maratonirajale, mis tänu sellele on veerikas ja ägedate kärestike rohke. Kõikidel osalejatel tasub eneseületus end lõpuks ära, sest lisaks heale tundele ootab maratonilisi Võõpsus pärast finišijoone ületamist enam kui 150 grammi kaaluv kullakarva 3D reljeefne medal.

Ajakeskus Wittenstein kutsus juba viiendat korda süütama üle kogu Eesti Jüriöö märgutulesid. Teist korda jõudis tuli ka Võru linna keskväljakule.

Tänavune märgutuli on juubelinumbriga viies ja on maailmas toimuva tõttu igas mõttes väga tähendusrikas. “Juba muinasajal tehti jürituld kurja peletamiseks, 1343. aasta jüriööl sai sellest aga märgutuli suure ülestõusu alguseks. Juba tol ajal oli inimestel soov olla oma maa peremehed. Täna oleme vabad ja väärtustame oma vabadust. Hoiame maarahva traditsioone, mis on aidanud Eesti rahval rasked ajad üle elada!” seisis üleskutses.

Märgutuli jõudis Põlva keskväljakule reede õhtul kella 20 ajal ning seal võttis tule vastu vallavanem Martti Rõigas. Võru linna keskväljakule saabus motomeeste kantud tuli mõned minutid enne kella üheksat õhtul, kus selle võttis pidulikult vastu linnavolikogu aseesimees Toomas Sarapuu koos Võrumaa rahvaga.

Möödunud aasta Jüripäeval, mil märgutuli jõudis esmakordselt Võru linna keskväljakule, ilmataat kevadiste nootidega ei hellitanud ning motomeestel tuli rinda pista lausa lörtsisajuga. Tänavusel märgutule üleandmise õhtul oli ilm kevadiselt soe ning termomeeter näitas lausa üle kümne soojakraadi. “Mul on väga hea meel, et sellisest toredast üritusest on üles puhutud  traditsioon ja et märgutuli jõudis Võru linna juba teistkordselt,” avaldas Sarapuu headmeelt ja lisas, et Võru linnas asuv Jüri tänav annab Jüripäevale ning jüritulele veelgi mitmemõttelisema tähenduse. Ühtlasi kutsus linnavolikogu aseesimees Võrumaa rahvast üles motomeestelt lubadust võtma, et jürituli ka järgmisel kevadel meie juurde jõuaks.

Muuhulgas kutsuti rahvast üles saama märgutulest osa ning viima see laternatega iseendi koduaedadesse. Märgutuli sai alguse Paide Ordulinnusest ja liikus raudruunadega läbi külade ja valdade üle kogu Eesti. Motoklubide sõitu organiseeris Alempois MC ja vabaduse tuld viisid Eesti eri paikadesse mitukümmend motoklubi.

Lõuna-Eesti tuli liikus Põltsamaa lossihoovist kella 21 Tartu Lumeparki, kus Tudengite Öölaulupeo tule süütas Tõnis Lukas. Umbes kella 20 paiku oli tuli Põlvamaal ja kella 21 jõuti Võru linna keskväljakule ja Valga keskväljakule, kus tule võttis vastu vallavanem Monika Rogenbaum.