Menu

Sõjasulane Markus jahib Vastseliinas salalikku äraandjat

  • Kirjutas Sten Sang

Ühel 14. sajandi suvepäeval saabusid Vastseliina piiskopilinnuse müüre ründama Pihkvast saadetud vibukütid. Peategelase Markuse toob linnusesse selge ülesanne – Kagu-Eestis Liivimaa piire kaitsnud Pugola salka on tabanud reetmine ning süüdlane on vaja tabada. Vasakult paremale: Karel Käos – Timmo, Märten Matsu – Hecte, Aare Post – Mehr. Foto: AIGAR NAGEL

Ühel 14. sajandi suvepäeval saabusid Vastseliina piiskopilinnuse müüre ründama Pihkvast saadetud vibukütid. Peategelase Markuse toob linnusesse selge ülesanne – Kagu-Eestis Liivimaa piire kaitsnud Pugola salka on tabanud reetmine ning süüdlane on vaja tabada. Vasakult paremale: Karel Käos – Timmo, Märten Matsu – Hecte, Aare Post – Mehr. Foto: AIGAR NAGEL


Juuli lõpus ja augusti alguses tasub suvelavastusi armastaval võrumaalasel sammud seada Vastseliina piiskopilinnusesse.

Seal toob lavastaja Tarmo Tagamets vaataja ette siitkandimehe Erkki Koordi sulest ilmunud põneviku „Salakuulaja Vastseliinas”.

Keskaegne raamatutriloogia

Vastseliina linnuses avaneb peagi vaataja silme ees keskaegne müsteerium, mis toetub päriselus toimunule. Põnevusest ihukarvu kergitada tõotav suvelavastus valmib Erkki Koordi romaani „Salakuulaja Vastseliinas” ainetel.

Tunnustatud julgeolekueksperdi Koordi ajaloohuvi on ammune, eriti huvitab teda 13.–16. sajandil toimunu. Koortide suguvõsa on pärit Lõuna-Eestist, enne teist ilmasõda elas osa tema esivanemaid Kirumpääl. Põldu tehes leiti sealt münte ja vana sõrmus. Need leiud andsidki ehk tõuke kirjutada ajastust, kuhu need leiud kuuluvad.

Võru linnas sündinud kirjanik on varemgi oma raamatutega Lõuna-Eesti lippu kõrgel hoidnud. Ta on oma põnevikesse sisse kirjutanud nii pisikese Kirumpää küla kui ka meie lähima tõmbekeskuse – Tartu linna.

Nii on tema käe all sündinud 2018. aastal „Kättemaks Kirumpääl” ning aasta hiljem „Veritasu Tartus”. Triloogia viimase, 2020. aastal ilmunud raamatu „Salakuulaja Vastseliinas” nime sai peagi lavaküpseks saav suveetendus. Koordi ajaloolise triloogia seob tervikuks peategelane –    maarahva seast pärit sõjasulane Markus.

Müstilise daami ootuses

Juuli lõpupäevil ja augusti alguses Vastseliinas lavastuv etendus viib vaataja tagasi 14. sajandi algusesse. Ühel suvepäeval saabusid Vastseliina piiskopilinnuse müüre ründama Pihkvast saadetud vibukütid. Peategelase Markuse toob linnusesse selge ülesanne: Kagu-Eestis Liivimaa piire kaitsnud Pugola salka on tabanud reetmine ja süüdlane on vaja tabada.

Praegu jääb suvise teatri sõbrale veel magusaks saladuseks, kas süüdlane jääb vahele või mitte. Kohapeal selgub, millistesse sekeldustesse Markus oma teel satub. Lavastaja jätab õhku sellegi, kas Markuse pea ajab hulluks mõni eriti meelas naishing.

Lavastaja Tarmo Tagamets lubab kohale saabunud inimestele näidata ajastutruud atmosfääri. Oma võlu lisab sinna Vastseliina piiskopilinnuse ajaloohõnguline ümbrus ja suviselt lopsakas Võrumaa loodus.

Kümme aastat laagerdunud unistus

Linnuserahva sõnutsi oli neil mõte suvelavastusest peas tiksunud juba kümmekond aastat. Konkreetsem idee hakkas idanema pärast Tartu kuulutamist kultuuripealinnaks. Mõttetalgute käigus otsustatigi korraldada suvelavastus ning ühiselt hinnati parimaks aineseks Erkki Koordi raamat „Salakuulaja Vastseliinas”.

Vastseliina piiskopilinnuse juhataja Ivar Traagel on sisimas väga rahul, et avanes võimalus osaleda Euroopa kultuuripealinna programmis. Ta on kindel, et kohapeal valitsev eriline ajaloohõng aitab kaasa publiku ajareisile, kus liigutakse üheskoos 14. sajandisse.

„Töö taga on üsna suur meeskond, mis jaguneb loov- ja tehniliseks meeskonnaks. Mõlemad liinid peavad olema omavahel tihedas sünkroonis ja teineteist toetama. Seda on vaja, et luua meeldejääv ja professionaalne elamus. Loovmeeskonna moodustavad autor ja lavastaja oma inimestega. Tehniliseks meeskonnaks on linnuse töötajad koos täiendavate liikmetega. Nemad teevad nii-öelda tagatoatööd: lavaehituse, kostüümid, helitehnika ja turunduse,” selgitab linnuseisand.

Meeskonnavalikul lähtusid lavastaja ja tehnilise meeskonna juht Traagel inimeste seosest Võrumaaga ja selle lähiümbrusega.

James Bond Võrumaad võrgutamas

Vastseliina Piiskopilinnuse sihtasutuse läbirääkimised raamatu autoriga läksid kui lepase reega. „Erkki on kohalike juurtega ja peab Vastseliina kanti hingelähedaseks. Ta oli hea meelega nõus teose lavastusse toomisel panustama. Nii jäigi vaid kokku leppida erinevates nüanssides ja tööle asuda,” kõneleb linnusejuht.

Koostöö käigus sai kiirelt selgeks, et kirjanik usaldab dramatiseerijat ja lavastajat. Ta andis omalt poolt sihipäraseid soovitusi ja osales esimeses tekstiproovis. Autor on olnud kaasatud erinevatesse protsessidesse alates projekti kirjutamisest kuni turundustegevusteni. „Erkki Koort andis trupile ülevaate ajastust, kus tegevus toimub. Ta rääkis sellest, mis ajendas teda kirjutama lugu keskaegsest James Bondist,” märgib Traagel muheledes.

Ta lisab, et romaanis ei saa tavaliselt ühe inimese põhjal ühte karakterit, kuid tegelasi mahub raamatusse vajaduse korral lõputult. „Lavale lõputult ei mahu. See tähendab, et seal on mõistlik omakorda mitu tegelast üheks teha.”

Kõndides romaani radadel

Suvise teatritüki lavastaja Tarmo Tagamets selgitab Vastseliina linnuse osas, et mängukoht ja ruum on iga lavastuse alus. „Õnneks on linnus ise oma ajastutruude müüride, tornide ja vaatega juba väga eriline lava. Paik ei nõua palju sekkumist, vaid on inspiratsiooniallikas kogu suvelavastuse tervikule.”

Koos kunstnikuga lisati mängupaigale mõned vihjelised detailid ja lavad. Need markeerivad keskaegseid hooneid, mida me tänapäeval seal enam ei näe. „Kui midagi keerukustest esile tuua, siis väljakutseid on avaruse ja mastaapsusega. Siin aitavad tänapäevased tehnilised vahendid ja mõned kavalused. Õnneks teater on mäng ja mängu alus on usk!” kinnitab Tagamets.

Ta on õnnelik, et saab lavastada samas paigas, kuhu kirjanik on raamatu tegevuse toonud. „Neid kohti, kus on toimunud romaani tegevus ja kuhu paigutub lavastus, polegi nii palju. Tavaliselt ei toimu ju lavastus ajaloolises kohas. Vastseliinas mängitakse lugu maha selle toimumise kohas.”

Kes minevikku ei mäleta …

Uurime kirjanikult endalt, millist menu ta näeb ajaloolistel põnevikel nii raamatuna, teles kui ka teatris. „Need lähevad üllatavalt hästi peale. Siiski on Eestimaa rikkalikust ajaloost kirjutatud üllatavalt vähe romaane,” avaldab Erkki Koort kahetsust.

Ka lavastaja leiab, et minevikus toimunud seiklused meeldivad meie aja inimestele. Põhjusena toob ta, et möödunu on alati suurem kui tänapäev. „Ajalugu on fiktsioon. Seal on saladused ning uurimata mõrvad. Põnevikud mõeldakse välja ju alati selleks, et inimest kaks tundi enne lõpplahendust eksitada. Just sellepärast see kuulajatele-vaatajatele meeldibki,” räägib Tarmo Tagamets muheledes.

Tema sõnutsi on teater alati lugude jutustamise kunst. „See peab publikut kaasa haarama ja kõnetama!”

Ilmataat ja kukrus kõlisev

Uurime linnuserahvalt, kui suurt publikuhuvi nad oma kaua tehtud kaunikesele ootavad. Linnuseisand Ivar Traagel tunnistab ausalt, et varasema samalaadse kogemuse puudumine jätab nad äraootavale seisukohale. „Kui vaadata teiste iga-aastaste ürituste pealt, siis on näha, et otsustamine kiputakse jätma üsna viimasele minutile. Keegi ei julge pikki plaane ette teha. Suvesündmuste puhul on kindlasti ilm määravaks – pileteid pikalt ette ei osteta, sest ilmaprognoosid ei ole väga pikalt ette teada.”

Majanduslikult mõtleva võruka südame rahustuseks lubab ta, et Vastseliina lavastuse piletihind jääb tavapärasesse vahemikku. „Piletihind kujunebki ju töömahust: on meeskond, lavastuskoht, ehitised ja kostüümid. Väga palju odavamalt ei olegi võimalik etendust lavale tuua.”

Traagel on heas mõttes üllatunud kommentaaridest, mis lavastuse reklaami peale saabusid. Seal on kohalik rahvas tegijaid kiitnud, kuna nende silmis „oli ammu aeg linnuses etendus teha”. Kommentaaridesse on lisatud ka seda: „mul on pilet juba jõuludest saati olemas” ning „tuleme kindlasti kohe terve suguvõsaga!”. Saabunud tagasiside põhjal saab meeskond kergemalt hingata ja olla kindel, et suvelavastuse pääsme hind on publikule jõukohane.

Kust pileti said?

Uurime korraldajatelt, millistes kanalites töötab suvelavastuste reklaam kõige tõhusamalt. Selgub, et vanasti ei saanud me läbi Lätita, nüüd aga sotsiaalmeediata. „Väga popid ja hea levimisega on videod ja fotod sellest, kuidas meil ettevalmistused lähevad. Loomulikult ei saa alahinnata ka word of mouth’i ehk info liikumist inimeselt inimesele.”

Meeskond on lavastuse tutvustamisel käiku lasknud ka raadio ja tele võimalused. Nii on info õigete silmade ja kõrvadeni jõudnud ning piletimüügile hea hoo sisse andnud. „Peaaegu pooled piletid on müüdud ja huvilistel tasub kiirustada,” hoiatab linnuseisand Traagel oma otsusega liiga hiljapeale jääjaid.

Lõpetuseks räägime veel sellest, kui palju noori võib suvelavastuse publiku sekka oodata. „Sisu vaates oleme andnud soovituse, et etendusele võiks tulla pigem üle seitsmeaastaste lastega. Meil on lavastuses võitlusstseene ja mõned kraad kangemad sõnadki,” selgitab ta naerusel toonil.

Praegu võib öelda, et suurem jagu Vastseliinas toimuva suvelavastuse vastu huvi tundjaid ja kohale saabujaid on 30aastased ja vanemad teatrisõbrad.


„Salakuulaja Vastseliinas” etendused toimuvad 25.–28. juulini ning 1.–4. augustini Vastseliina piiskopilinnuses.

Linnusealale pääseb alates kella 16st.

Eelprogrammi käigus on võimalik tutvuda keskaja eluoluga keskaja elamuskeskuses. Palverännu majas saab uudistada Anatoli Strahhovi maalinäitust „Vaikuse tasakaal”. Oma käelised oskused saab proovile panna ajastutruudes õpitubades ja minna ringkäigule koos linnuserahvaga. Rahakamad saavad kergitada kukruid käsitöömeistrite laadal.

Noorukieas külastajad saavad oskusi proovile panna seikluslikul „rüütlirajal”. Kohapeal on võimalik keha kinnitada, peale keskaegsete roogade leidub erinevate ajastute toite.

Etendus algab kell 19.

Lavastus kestab ligi kolm tundi. On kahes vaatuses ja ühe 40minutilise vaheajaga.

Teatritüki sisu on sobilik vaatajale alates 7. eluaastast.

Toimumiskoht on vabas õhus, riietuda palutakse ilmakohaselt.

Vihmavarjud ei ole lubatud, kasutada võib vihmakeepe.

Lemmikloomad palutakse koju jätta.

Pildistamine / filmimine ei ole lubatud.

Korraldaja: Vastseliina Piiskopilinnuse SA

Projekt on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmist

https://vastseliinalinnus.ee

Sisuturundus

20 PÄEVA ENIMLOETUD