Reformierakonna peaministrikandidaadi Kristen Michali sõnul tuleb riigikaitsemaks, mis hakkab kokku tulema kolmest osast.
Michal rääkis reedesel pressibriifil, et koalitsiooileppe motoks saab olema kindluse loomine, ühtlasi on Eesti jaoks äärmiselt oluline, et Ukraina sõda lõppeks kindlasti ukrainlaste võiduga.
Michali sõnul on vältimatu, et Eesti julgeolekukulude katteks tuleb riigikaitsemaks, mis tuleb kokku käibemaksu ja tulumaksu tõusust ning ettevõtete kasumi maksustamisest.
Michal selgitas, et aastast 2025 tõuseb käibemaks kaks protsenti, 2026. aastast tulumaks samuti kaks protsenti ning samast ajast maksustatakse ka ettevõtete kasum riigikaitse hüvanguks kahe protsendiga. Selle eesmärk on tuua riigikaitsesse täiendavalt kolm miljardit eurot.
Julgeolekumaksud oleksid tähtajalised, kehtides 2028. aasta lõpuni.
"Maksu edasise vajaduse või muutmise otsustab pärast 2027. aasta riigikogu valimisi ametisse astuv valitsus," seisab koalitsioonileppes.
Riigikaitsekulud lubab loodav koalitsioon tagada mahus vähemalt kolm protsenti SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtukulud.
Täiendavate kaitseinvesteeringutega tahab koalitsioon hankida pika laskeulatusega relvasüsteeme ning vajalikku lahingumoona, et vajaduse korral hävitada Eesti julgeolekut ähvardav oht vaenlase territooriumil.
nsp-1040.jpg)
nsp-1040.jpg)
