Valitsus otsustas rahandusministeeriumi ettepanekul mitte toetada riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõud langetada pliivaba bensiini ja diislikütuse aktsiisimäärad Euroopa Liidu miinimummääradele.

Lisaks soovisid eelnõu algatajad langetada eriotstarbelise diislikütuse, kerge kütteõli, raske kütteõli ja põlevkivikütteõli aktsiisimäärasid, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. 

Ministeerium soovitas eelnõud mitte toetada, kuna leiab, et elektri- ja kütuseaktsiiside ning eriotstarbelise diislikütuse kehtiva aktsiisimäära pikendamine 1. aprillini 2024 on optimaalne leevendus.

Praegu on riigi kulutused märkimisväärselt suurenenud, märkis ministeerium. Kui samaaegselt vähendada oluliselt ja püsivalt kütuseaktsiisi, tooks see vältimatult kaasa vajaduse leida vähenevale aktsiisitulule katteallikas, mida eelnõu koostaja pole välja pakkunud.

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul jõuab palgasaaja ostujõud praeguste prognooside järgi eelmise aasta tasemele alles 2026. aastal.

"Palgakasv kiirenes teises kvartalis 10 protsendini. Palgakasv oli viimati kahekohaline enne viimast suurt majandus- ja finantskriisi 2008. aastal," kommenteeris Elmik pressiteates.

Keskmine palk tõusis tema sõnul suhteliselt kiiresti kõigis valdkondades. "Kõige rohkem kerkis töötasu majutuses ja toitlustuses. See valdkond on nautinud erakordselt head suve. Keskmine palk suurenes märgatavalt ka tööstuses, kus on käibe kasv seni samuti tugev olnud," tõi ökonomist välja.

Hinnad tõusid palkadest aga kaks korda kiiremini. "Üksikutes valdkondades kasvas keskmine palk siiski hindadega samas tempos või isegi rohkem – näiteks paberitööstuses, teaduses, reklaaminduses ja büroohalduses," märkis Elmik.

Palgakasvu taga on tema hinnangul ettevõtete kiire käibe kasv, tööjõupuudus, alampalga tõstmine ja töötajate poolne surve, kes ei soovi elatustaseme langust nii kiire hinnatõusu tõttu.

"Ukrainlased on tööjõupuudust leevendanud vähe. Siiani on töötukassa kaudu töö leidnud ligi 4000 sõjapõgenikku. Rakendust otsib veel 5000 ukrainlast," nentis Elmik.

Swedbanki hinnangul tõuseb keskmine brutopalk sel aastal 10 protsendi võrra. Järgmisel aastal aeglustub palgakasv 7,5 protsendini.

"Kiire hinnatõusu tõttu väheneb keskmise palgasaaja ostujõud sel aastal ligi kümnendiku võrra. Järgmisel aastal peaks keskmine netopalk taas hindadest kiiremini kasvama. Sellele aitab kaasa tulumaksuvaba miinimumi tõus," lisas ökonomist.