EESTI ELU

Uus õppeaasta toob koolipinki ligikaudu 228 000 inimest

Uus õppeaasta toob koolipinki ligikaudu 228 000 inimest

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) teatel toob uus õppeaasta toob koolipinki ligikaudu 158 000 õpilast, lisaks 26 000 kutseõppurit ja 44 000 tudengit.

Kokku asub algaval õppeaastal üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppima ligikaudu 158 000 õpilast ehk 1500 õpilast rohkem kui eelnenud õppeaastal, teatas HTM-i pressiesindaja teisipäeval. Esimesse klassi läheb tänavu ligi 14 000 õpilast.

Üldhariduskoolide õpilaste arvu kasvutrend jätkub, kuid see tuleneb gümnasistide arvu kasvust ja samal ajal on põhikoolis oodata hoopis õpilaste arvu vähenemist. Piirkonniti on muutused siiski erisuunalised. Kümne aasta jooksul on Harjumaa üldhariduskoolides õppijate arv kasvanud enam kui kolmandiku ja Tartumaal ligi viiendiku võrra, samas kui Jõgeva-, Võru-, Valga- ja Hiiumaal on õpilasi jäänud umbes viiendiku võrra vähemaks.

Kutseõppes õpib kokku veidi enam kui 25 800 õpilast. Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud kutseõppes õppijate keskmine vanus, sest on lisandunud üle 25-aastaseid õppijaid, kes soovivad omandada kutset või eriala ning tõsta oma konkurentsivõimet tööturul.

Kõrgharidust omandas eelmisel õppeaastal 44 611 üliõpilast. Ka kõrgkoolidesse sisseastujate keskmine vanus on kasvanud. Eestisse tulnud välisüliõpilaste arvu kasvu on pidurdanud COVID-19 pandeemia, välistudengid moodustasid eelmisel õppeaastal 11,4 protsenti kõigist Eesti kõrgkoolide õppijatest.

Algava õppeaasta täpsed õppurite arvud selguvad novembri keskpaigas, kui õppeasutused on esitanud andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).

Õppeaastat iseloomustavad olulisemad arvud on leitavad HTM-i infopaketist. Lisaks haridusstatistikale on koondatud infopaketti uue õppeaasta tähtsamad tegevused ministeeriumi nelja prioriteedi kaupa, ülevaade lõppeva õppeaasta tähtsamatest tegevustest ning koroonaviiruse levikuga seotud juhised.

Ministeerium saatis peretoetuste suurendamise kooskõlastamisele

Ministeerium saatis peretoetuste suurendamise kooskõlastamisele FOTO: pixabay

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile perehüvitiste seaduse eelnõu, millega suurendatakse 1. jaanuarist 2023 esimese ja teise lapse, üksikvanema lapse ja  lasterikka pere toetusi ning indekseeritakse lasterikka pere toetus alates 1. maist 2024.

Peretoetuste suurendamine parandab perede majanduslikku toimetulekut ja tõstab kindlustunnet perelisa planeerimisel. 

Ukraina tuumaelektrijaama katastroof Eestit ei ohustaks

FOTO: Pixabay

Vene agressorite poolt sisuliselt sõjaväebaasiks muudetud Euroopa suurimas tuumaelektrijaamas Zaporižžjas toimuv Eesti ekspertide hinnangul meid otseselt ei ohusta, sest ohu allikas on piisavalt kaugel, kirjutab Postimees. 

Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar kinnitas Postimehele, et ükskõik mis ka Ukraina tuumajaamades ei juhtu, saab Eesti rahvusvaheliste kanalite kaudu sellest kohe teada. «Igasugustest tuumajaamades toimuvatest intsidentidest saab keskkonnaamet teada Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vastava infovahetusplatvormi USIE (Unified System of Information Exchange in Incidents and Emergencies) kaudu ja läbi Euroopa Komisjoni analoogse platvormi ECURIE (European Community Urgent Radiological Information Exchange),» selgitas Puskar. Kui midagi peaks juhtuma, saadakse teateid ka otse Ukraina vastavatelt ametkondadelt.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD