Maksu- ja tolliamet (MTA) tegeles möödunud aastal käibemaksu valdkonnas 8000 ettevõttega, mille tulemusel suurenes nende käibemaksukohustus 29,4 miljonit euro jagu - seda on pea viie miljoni võrra rohkem kui üle-eelmisel aastal. 

MTA käibemaksu valdkonna juhi Kristi Veskuse sõnul lähtub amet esmajoones oma nõuandvast funktsioonist ja tihti sellest ka piisab, et ettevõtjad õigele teele suunata.  

„Positiivne on see, et peale meie poolset tähelepanu juhtimist ettevõtte maksuriskidele, parandab ligi 60 protsenti neist oma maksukäitumist vabatahtlikult, mistõttu põhjalikuma kontrolli alustamiseks vajadus puudub,“ sõnas ta. 

Kõige rohkem tuvastati vigu seoses käibemaksu tagastustaotlustega, mida ettevõtetel tuli parandada enam kui 1400 korral, kokku 10,6 miljoni euro jagu. 

„Rikkumiste sisu poolest on endiselt levinuimateks maksudest kõrvale hoidumise viisideks aga käibe varjamine või fiktiivsete ostuarvete kasutamine äriühingute poolt, eesmärgiga maksta ettevõttest varjatuna väljaviidud rahast ümbrikupalka,“ selgitas Veskus. Kokku on selliseid rikkumisi 2022. a tuvastatud 649 äriühingu puhul, kelle maksukohustusi suurendati kokku 7,8 miljoni euro ulatuses.

Veskus tõi välja, et võrreldes eelnevate aastatega on siiski mõnevõrra vähenenud käibemaksukohustuse vähendamiseks varifirmade ja arvevabrikute nimel väljastatud fiktiivsete arvete või muude näiliste tehingute kasutamine. „Neid tuvastasime 2022. aastal 370 korral, mis on ligi üheksa protsenti vähem kui üle-eelmisel aastal. Nende ettevõtete maksukohustust suurendasime kokku 4,7 miljoni euro võrra,“ lisas ta.  

Samas on MTA 2022. aastal täheldanud kasvava trendina maksudest kõrvale hoidumist vältides ettevõtete registreerimist käibemaksukohustuslasena ning kasutades ka ettevõtetest raha väljaviimiseks käibemaksukohustuslasena registreerimata äriühingute nimel väljastatud fiktiivseid arveid. 

„Seetõttu hoiame ka 2023. aastal jätkuvalt fookuses neid ettevõtteid, kelle riskitunnuste põhjal on alust arvata, et neil võib olla täitunud käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär ja tekkinud käibemaksukohustus, kuid kes ei ole neid kohustusi täitnud,“ selgitas Veskus. Sellistele äriühingutele määrati läinud aastal täiendavaid maksukohustusi 1,3 miljoni euro ulatuses.

Teine negatiivne trend puudutab kinnisvaratehingutega seotud rikkumisi, mida tuvastati möödunud aastal 225 korral, 4,7 mln euro ulatuses. „Seda on 24 protsenti enam kui 2021. aastal ja seetõttu pöörame selle valdkonna riskidele kõrgendatud tähelepanu ka tänavu. Sel aastal oleme sihikule võtnud 619 ettevõtet, kes võivad tekitada kinnisvaratehingutest tulenevalt riigile käibemaksukahju 5,5 miljonit eurot ning keda võib seetõttu alanud aastal oodata ees maksuametniku pöördumine,“ hoiatas Veskus.

Kokku on selle aasta  alguse seisuga MTA kaardistanud ligi 20 000 ettevõtjat, kelle deklareeritud andmetes on täheldatud võimalikke käibemaksuriske ja kes tekitavad arvatavat maksukahju riigile kokku 94,4 miljoni euro ulatuses.