EESTI ELU

Keskmine palk oli teises kvartalis 1693 eurot

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta teises kvartalis 1693 eurot ehk 10,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

„Teise kvartali palgakasv on 10,1% näol olnud viimaste aastate suurim,“ ütles statistikaameti analüütik Argo Tarkiainen. Analüütiku sõnul võib palgakasvu üheks põhjuseks olla surve palkadele seoses üldise hinnatõusuga.

Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side (3034 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2746 eurot) ning energeetika (2337 eurot) tegevusaladel. „Keskmine brutokuupalk oli madalaim majutuse ja toitlustuse (1048 eurot), kinnisvaraalase tegevuse (1183 eurot) ning muude teenindavate tegevuste (1255 eurot) tegevusaladel,“ osutas Tarkiainen.

Keskmine palk kasvas kõige enam majutuse ja toitlustuse (18,6%) ning töötleva tööstuse (14,8%) tegevusaladel.

Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harju (1829 eurot) ja Tartu maakonnas (1753 eurot) ning madalaim Valga (1182) ja Hiiu maakonnas (1117 eurot). Kõige enam tõusid aastaga palgad Ida-Viru (16,0%) ja Põlva maakonnas (14,8%). Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk Valga (0,3%) ja Hiiu maakonnas (4,4%).

Võrumaa keskraamatukogu hange kukkus tehnilistel põhjustel läbi

Võrumaa keskraamatukogu hange kukkus tehnilistel põhjustel läbi Foto: AIGAR NAGEL

Võru linnavalitsus tunnistas protseduurilise vea tõttu kolmapäevasel istungil kehtetuks Võrumaa keskraamatukogu rekonstrueerimise ja sisustamise hankemenetluse.

Võru linnavalitsuse 15. mai korralduse järgi oli planeeritud hanke eeldatav maksumus ligi 2 miljonit eurot ehk ligi 2,4 miljonit eurot käibemaksuga. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli 18. august, teatas linnavalitsus.

Perearstid: just nüüd on õige aeg vaktsineerida

Perearstid: just nüüd on õige aeg vaktsineerida

Eesti perearstid kutsuvad alates sellest nädalast inimesi perearstikeskustesse vaktsineerima - perearsti juures saab vaktsineerida ennast COVID-19 haiguse vastu, alustades vaktsineerimiskuuriga või saades lisakaitset tõhustusdoosi näol.

„Perearst on kõige lähem partner inimese jaoks, seega meil on hea meel, et esmatasandi tervishoiutöötajad tulevad taas vaktsineerimisele appi. Eelkõige soovime kaitsta riskirühmasid ja vaktsineerimata inimesi, kuna vaatamata suvele COVID-19 patsientide hospitaliseerimine kasvab. Üle 60-aastaste hospitaliseeritud patsientide osakaal moodustab 82 protsenti patsientide üldarvust, seega kõik üle 60-aastased inimesed ning üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt, peaksid esimesel võimalusel alustama vaktsineerimisega või saama tõhustusdoosi,“ ütles tervisekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann.

Lähenev sügis toob kaasa haigestumiste kasvu. Perearstid ootavad kõiki riskirühmadesse kuuluvaid inimesi, kes veel ei ole end vaktsineerinud koroonaviiruse vastu või vajavad tõhustusdoosi, seda esimesel võimalusel tegema. „Täna teame, et vaktsineerimine ei anna täielikku kaitset haigestumise vastu, kuid haigus kulgeb enamasti kergemalt ja inimesed ei satu haiglasse,“ selgitas perearstide seltsi juhatuse liige doktor Elle-Mall Sadrak. „Õige aeg kaitsesüstiks on just nüüd, sest nii jõuab tekkida ka vajalik kaitse. Panen perearstina kõigile südamele, et kui olete otsust edasi lükanud, siis nüüd kindlasti tegutseksite. Koroonaviirusesse haigestumine võib kaasa tuua pikaajalised vaevused, mis häirivad igapäevaelu veel pikalt pärast tervenemist. Samuti näitab praktiline kogemus, et riskirühmadesse kuuluvad inimesed põevad raskemalt ning mõistlik on teha kõik, et seda vältida," kinnitas Sadrak.

Kõigil soovijatel on võimalik endale teiseks tõhustusdoosiks aega broneerida võttes ühendust oma perearstikeskusega või kasutades digiregistratuuri teenust, kui viimasest doosist või COVID-19 põdemisest on möödas vähemalt kuus kuud. Kuigi ekspertkomisjon on andnud soovituse, et teise tõhustusdoosi võiksid teha eeskätt riskirühma kuuluvad inimesed, saavad soovi korral ennast vaktsineerida ka kõik riskirühma mittekuuluvad inimesed. Veebilehel www.vaktsineeri.ee on võimalik leida infot kõikide avatud vaktsineerimiskabinettide registreerimise ja lahtiolekuaegade kohta igas maakonnas.

Inimesi nõustavad individuaalselt vaktsineerimise küsimustes eelkõige perearstid, kuid seda teevad ka kõik teised vaktsineerivad tervishoiuteenuse osutajad. Meditsiinilist nõu saab küsida perearsti nõuandetelefonil 1220 ja üldistele vaktsineerimisega seotud küsimuste korral saab informatsiooni riigi infotelefonilt 1247 või tervisekassa klienditeeninduse telefonilt +372 669 6630.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD