EESTI ELU

Haiglaravil on 136 koroonahaiget

Haiglaravil on 136 koroonahaiget

Esmaspäeva hommikuse seisuga on Eestis haiglaravil 136 koroonaviirusega nakatunud patsienti, neist 7 on intsensiivravil ja juhitaval hingamisel.

Nädala jooksul suri kaheksa inimest, kelle keskmine vanus oli ca 81,4 aastat, teatas BNSile terviseamet. Viimase seitsme päeva keskmine COVID-19 tõttu hospitaliseeritute arv on langenud 9,1 pealt 8,3 peale. Tõenäoliselt püsib sel nädalal hospitaliseeritute arv 130 juures.

Viimase 14 päeva haigestumus oli langustrendis kõikides maakondades välja arvatud Ida-Virumaa, Põlvamaa ja Viljandimaa. Suurem langus on Valgamaal, Läänemaal ja Järvamaal. Ei muutunud haigestumus Jõgevamaal, Tartumaal ja Võrumaal.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul lisandus eelmisel nädalal 4157 haigusjuhtu, millest 1933 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2224 kliiniliselt diagnoositud.

„Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haigestumus 10,7 protsendi võrra, laboratoorselt kinnitatud juhtude arv vähenes 13,7 protsendi ning kliiniliselt diagnoositud juhtude arv 7,9 protsendi võrra. Uue nädalaga võib oodata veidi alla 2000 laboratoorselt kinnitatud juhu,“ selgitas Sepp ja lisas, et nakatamiskordaja R on hetkel 0,94. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.

Nädala jooksul manustati 6000 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 439. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 474 185 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5 protsenti.

 32. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees ca 48 protsendi ulatuses punasel ohutasemel. Võrreldes varasema nädalaga on viirushulga tõus olnud märgatav üle Eesti. Keskmistatud proovivõtukohtadest tuvastati enim viirusosakesi reovees Ahtmes. Kõrgem viirusosakeste tase oli ka teistes Ida-Viru maakonna proovipunktides. 

Ka teised elektrimüüjad plaanivad hakata pakkuma universaalteenust

Ka teised elektrimüüjad plaanivad hakata pakkuma universaalteenust

Kavandatava elektriturureformi järgi peab kohustuslikus korras elektri universaalteenust hakkama pakkuma Eesti Energia, ent ka teised Eestis tegutsevad elektrimüüjad plaanivad oma klientidele universaalteenust pakkuda.

Milliseks kujuneb teenuse tegelik hind, sõltub ettevõtete arvates siiski konkurentsiameti poolt kehtestatud elektritootmishinnast.

VKG Elektrivõrkude sõnul on olulised detailid eelnõus täpsustamisel, ehk lõpliku kinnitust teenuse pakkumise kohta lepingulistele klientidele anda ei saa. "Suure tõenäosusega hakkavad universaalteenust saama kõik kodutarbijaid ja korteriühistuid, kes ei ole omale elektrimüügilepingut eraldi sõlminud," kommenteeris VKG suhtekorraldus juht Irina Bojenko BNS-ile.

Tulumaksuvabamiinimumi tõus viib riigieelarvest ligikaudu 80 miljonit

Tulumaksuvabamiinimumi tõus viib riigieelarvest ligikaudu 80 miljonit

Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi ütles esmaspäeval riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et tulumaksuvabamiinimumi tõus 500 eurolt 654 euroni tähendab tuleval aastal riigieelarvele 82 miljonit eurot vähem laekumisi, 2024. aastal on negatiivne mõju prognoosi järgi 80 miljonit eurot.

Liivamägi lisas aga, et lõplik summa sõltub palgadünaamikast. "Mida kiirem on inflatsioon, seda suuremad on palgatõusud, me eeldame, ja seda väiksem mõju eelarvele on," selgitas asekantsler.

Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer ütles, et ka keskpanga hinnang jääb samasse suurusjärku, veidi alla 100 miljoni euro. "Seal võivad väiksed vahed tulla selles, et hõive ja inflatsiooni prognoosid on veidi ajakohastatud, aga ta umbes sinna tasemele jääb," lisas Randveer istungil.

Tervikuna jääb seega uue valitsusliidu koalitsioonileppe mõju riigieelarve laekumisele Randveeri vaates pigem väikeseks. "Kui palju need lisamaksusammud mõjutavad majandust, siis ega me suurtest summadest ei räägi. Ka see 100 miljonit, isegi kui ta oleks 100 miljonit, see on kuskil 0,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist," märkis ta.

Liivamägi selgitas, et maksuvabamiinimumi tõus eeldab ka muudatusi maksu- ja tolliameti IT-süsteemides, samuti sotsiaalkindlustusametis ja ettevõtjate süsteemides. "Aga see ei ole tohutu suur muudatus, sest tuleb korrigeerida sisuliselt ühte numbrit," märkis ta. Ministeeriumi teada peaks muudatused valmima õigeaegselt, uue aasta alguseks.

Lisaks tulumaksuvabamiinimumi tõusule on valitsus otsutanud lükata aasta võrra edasi kütuseaktsiisi tõusu, mille mõju eelarvele on asekantsleri sõnul 2023. aastal hinnanguliselt 8 miljonit eurot ja 2024. aastal 28 miljonit eurot. Need hinnagud täpsustuvad aga koos rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosiga, mis peaks valmima augusti jooksul. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD