EESTI ELU

Elektri hinna tõttu tõstetakse veeteenuse hinda

Elektri hinna tõttu tõstetakse veeteenuse hinda

Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) teatel on mitmed Eesti vee-ettevõtted elektri hinnatõusu tõttu taotlenud konkurentsiametilt hindade tõstmist – 2022. aastal on uut hinda taotlenud juba 17 Eesti vee-ettevõtet, menetluses on veel 11 ning hinnatõus jääb paari euro juurde kuus. 

"Puhta kraanivee tootmine, reovee ärajuhtimine ja puhastamine on üsna energiamahukad protsessid – vee-ettevõtete tootmiskuludest moodustab energiakulu ligikaudu veerandi," selgitas liidu tegevdirektori kohusetäitja Mihkel Muulmann pressiteates, märkides, et elektrienergiat kasutatakse kõige enam joogivee ja reovee puhastamise tootmisprotsessis ning pumplates.

Bolt alandab tõukerataste piirkiirust

Bolt alandab tõukerataste piirkiirust FOTO: Aigar Nagel

Bolti teatel alandab ettevõte reede ja laupäeva õhtuti tõukerataste piirkiirust 17 kilomeetrini tunnis, et ära hoida õnnetusi ja tagada kõigi liiklejate ohutus. 

Bolti tõukerataste Baltikumi juht Eimantas Balta märkis, et kiirus on turvalise liiklemise üks põhielemente. „Erinevad teadusuuringud ütlevad üheselt, et sõiduki liikumiskiirus määrab suures joones ära, kas liiklusõnnetus toimub ja kui rasked on selle tagajärjed. Õhtustel aegadel on veel eraldi faktoriks ka halb nähtavus. Juht ei pruugi õigel ajal märgata teede olukorda või teisi kaasliiklejaid, mistõttu oleme otsustanud oma sähkude kiirust reede ja laupäeva õhtuti oluliselt alandada,“ ütles Balta. 

Muudel aegadel on Bolti tõukerataste maksimaalne võimalik sõidukiirus 25 kilomeetrit tunnis, Jõhvis ja Kohtla-Järvel 20 kilomeetrit tunnis. 

Balta märkis, et Bolt edendab aktiivselt ka tõukerataste korrektset parkimiskultuuri. „Oleme laiendanud neid alasid, kuhu tõukerattaid parkida ei tohi, näiteks ohutussaarte ja keerulisemate ülekäiguradade läheduses ning kitsastel tänavatel. Testimisjärgus on ka tehnoloogiline lahendus, mis teeb kindlaks valesti pargitud tõukerattad. Kui meie tehisintellekt tuvastab valesti parkimise, saadame kasutajatele märkuse ja juhised korrektse parkimise kohta,“ ütles Balta. 

Valesti pargitud tõukeratastest saab Boltile teada anda kodulehe ja rakenduse kaudu. 

Bolti tõukerattaid võib rentida alates 16. eluaastast ning soovituslik on kanda kiivrit. Tõukerattaid saab laenutada üheteistkümnes Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Kohtla-Järvel, Narvas, Jõhvis, Rakveres, Viljandis, Võrus ja Kuressaares.

Juulis jätkusid ummistusründed Eesti veebilehtedele

Juulis jätkusid ummistusründed Eesti veebilehtedele

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) registreeris möödunud kuul 206 mõjuga küberintsidenti, poole aasta jooksul on asutus tuvastanud 1230 intsidenti, millel on olnud mõju nii süsteemidele kui ka kasutajatele.

Juuli lõpus laekus teade selle kohta, et ühe avaliku sektori asutuse IT-süsteemide uuenduste käigus jäeti avatuks teenused, mille kaudu õnnestus kurjategijatel lunavaraga krüpteerida asutuse andmed. Failide taastamise eest nõudsid kurjategijad lunaraha, mida asutuse juhtkond aga ei tasunud, sest kõik failid õnnestus taastada tänu sellele, et neist olid olemas koopiad. Siiski ei ole täna veel selge, millist kahju võisid ründajad ettevõtte süsteemidele teha ning kas ja milliseid andmeid kuritarvitada. 

Sarnaselt eelmistele kuudele jätkusid juulis rünnakud erinevatele riigiasutuste veebilehtedele. Teiste hulgas tabas 2. juulil ummistusrünne Vabariigi Presidendi veebilehte ning 7. juulil üritati masspäringutega üle koormata Tallinna lennujaama ja valitsuse veebilehte. Tänu täiendavatele riigivõrgu kaitsemeetmetele, mida RIA on alates selle aasta veebruarist rakendanud, ei ole rünnakud süsteemidele suuremat mõju avaldanud ning nimetatud veebilehed on jäänud püsti.

Kuu jooksul oli mitme olulise teenuse kättesaadavus häiritud süsteemide uuenduste, seadistusvigade või muude tehniliste rikete tõttu. Näiteks oli 18. juulil ligi viie tunni jooksul häiritud mobiil-ID teenus. 19. juuli pärastlõunal tekkisid tõrked Telia lühinumbriga helistamisel, samuti oli häiritud mobiilne parkimine. Nimetatud teenused taastusid järgmisel hommikul. 21. juulil ei olnud aga pooleteise tunni jooksul võimalik siseneda riigiportaali eesti.ee.

RIA küberintsidentide käsitlemise osakonna (CERT-EE) juht Tõnu Tammer ütles, et olukord Eesti küberruumis on jätkuvalt vilgas. "Katsetusi halvata riigi jaoks olulise tähtsusega veebilehtede või teenuste tööd selleks, et tekitada mainekahju ning ebamugavusi, tehakse regulaarselt viimased pool aastat. Seirame pingsalt toimuvat ning oleme järk-järgult võtnud kasutusele erinevaid tööriistu selleks, et kaitsta riigivõrgus olevate asutuste (avalik sektor) veebilehtede tööd ning oluliste teenuste kättesaadavust. Iga ettevõte ja asutus peab ka ise neil päevadel väga hoolikalt jälgima seda, kas nende lahendused ja IT-süsteemid, mis aitavad asutusel toimida ning tagavad igapäevase kommunikatsiooni on töökorras ja kaitstud – ehk seadmed on uuendatud ning varasemad nõrkused likvideeritud," toonitas Tammer. 

RIA alustas möödunud kuul seitse uut järelevalvemenetlust ning tegi ühe ettekirjutuse. Menetluste eesmärk on kontrollida elutähtsat või olulist teenust osutavates ettevõtetes küberturvalisuse nõuete täitmist.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD