EESTI ELU
Bolti teatel alandab ettevõte reede ja laupäeva õhtuti tõukerataste piirkiirust 17 kilomeetrini tunnis, et ära hoida õnnetusi ja tagada kõigi liiklejate ohutus.
Bolti tõukerataste Baltikumi juht Eimantas Balta märkis, et kiirus on turvalise liiklemise üks põhielemente. „Erinevad teadusuuringud ütlevad üheselt, et sõiduki liikumiskiirus määrab suures joones ära, kas liiklusõnnetus toimub ja kui rasked on selle tagajärjed. Õhtustel aegadel on veel eraldi faktoriks ka halb nähtavus. Juht ei pruugi õigel ajal märgata teede olukorda või teisi kaasliiklejaid, mistõttu oleme otsustanud oma sähkude kiirust reede ja laupäeva õhtuti oluliselt alandada,“ ütles Balta.
Muudel aegadel on Bolti tõukerataste maksimaalne võimalik sõidukiirus 25 kilomeetrit tunnis, Jõhvis ja Kohtla-Järvel 20 kilomeetrit tunnis.
Balta märkis, et Bolt edendab aktiivselt ka tõukerataste korrektset parkimiskultuuri. „Oleme laiendanud neid alasid, kuhu tõukerattaid parkida ei tohi, näiteks ohutussaarte ja keerulisemate ülekäiguradade läheduses ning kitsastel tänavatel. Testimisjärgus on ka tehnoloogiline lahendus, mis teeb kindlaks valesti pargitud tõukerattad. Kui meie tehisintellekt tuvastab valesti parkimise, saadame kasutajatele märkuse ja juhised korrektse parkimise kohta,“ ütles Balta.
Valesti pargitud tõukeratastest saab Boltile teada anda kodulehe ja rakenduse kaudu.
Bolti tõukerattaid võib rentida alates 16. eluaastast ning soovituslik on kanda kiivrit. Tõukerattaid saab laenutada üheteistkümnes Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Kohtla-Järvel, Narvas, Jõhvis, Rakveres, Viljandis, Võrus ja Kuressaares.
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) registreeris möödunud kuul 206 mõjuga küberintsidenti, poole aasta jooksul on asutus tuvastanud 1230 intsidenti, millel on olnud mõju nii süsteemidele kui ka kasutajatele.
Juuli lõpus laekus teade selle kohta, et ühe avaliku sektori asutuse IT-süsteemide uuenduste käigus jäeti avatuks teenused, mille kaudu õnnestus kurjategijatel lunavaraga krüpteerida asutuse andmed. Failide taastamise eest nõudsid kurjategijad lunaraha, mida asutuse juhtkond aga ei tasunud, sest kõik failid õnnestus taastada tänu sellele, et neist olid olemas koopiad. Siiski ei ole täna veel selge, millist kahju võisid ründajad ettevõtte süsteemidele teha ning kas ja milliseid andmeid kuritarvitada.
Sarnaselt eelmistele kuudele jätkusid juulis rünnakud erinevatele riigiasutuste veebilehtedele. Teiste hulgas tabas 2. juulil ummistusrünne Vabariigi Presidendi veebilehte ning 7. juulil üritati masspäringutega üle koormata Tallinna lennujaama ja valitsuse veebilehte. Tänu täiendavatele riigivõrgu kaitsemeetmetele, mida RIA on alates selle aasta veebruarist rakendanud, ei ole rünnakud süsteemidele suuremat mõju avaldanud ning nimetatud veebilehed on jäänud püsti.
Kuu jooksul oli mitme olulise teenuse kättesaadavus häiritud süsteemide uuenduste, seadistusvigade või muude tehniliste rikete tõttu. Näiteks oli 18. juulil ligi viie tunni jooksul häiritud mobiil-ID teenus. 19. juuli pärastlõunal tekkisid tõrked Telia lühinumbriga helistamisel, samuti oli häiritud mobiilne parkimine. Nimetatud teenused taastusid järgmisel hommikul. 21. juulil ei olnud aga pooleteise tunni jooksul võimalik siseneda riigiportaali eesti.ee.
RIA küberintsidentide käsitlemise osakonna (CERT-EE) juht Tõnu Tammer ütles, et olukord Eesti küberruumis on jätkuvalt vilgas. "Katsetusi halvata riigi jaoks olulise tähtsusega veebilehtede või teenuste tööd selleks, et tekitada mainekahju ning ebamugavusi, tehakse regulaarselt viimased pool aastat. Seirame pingsalt toimuvat ning oleme järk-järgult võtnud kasutusele erinevaid tööriistu selleks, et kaitsta riigivõrgus olevate asutuste (avalik sektor) veebilehtede tööd ning oluliste teenuste kättesaadavust. Iga ettevõte ja asutus peab ka ise neil päevadel väga hoolikalt jälgima seda, kas nende lahendused ja IT-süsteemid, mis aitavad asutusel toimida ning tagavad igapäevase kommunikatsiooni on töökorras ja kaitstud – ehk seadmed on uuendatud ning varasemad nõrkused likvideeritud," toonitas Tammer.
RIA alustas möödunud kuul seitse uut järelevalvemenetlust ning tegi ühe ettekirjutuse. Menetluste eesmärk on kontrollida elutähtsat või olulist teenust osutavates ettevõtetes küberturvalisuse nõuete täitmist.
- SEB selle aasta sügisest uusi õppelaene ei väljasta
- Luminor palub olla valvas võimalike armupettuste osas
- Võru linn müüb enampakkumistel 15 kinnistut
- Vähempakkumise tulemusel lisandub lähiaastatel turule 540 GWh roheelektrit
- Ohusireenide asukohtade esialgne valik on olemas
- Sõda ja energiakriis on segi paisanud puiduturu
- Pakutavad palgad kasvasid 2022. aasta esimeses pooles 9%
- Koroonaajal on enim lisandunud tarkvaraarendajaid
- Erakondade reitingud: SDE möödus Eesti 200-st ja Isamaast
- Kohvi nautlemise kunst: milline röst on see õige?
- Puidutööstuste töövahendid on liialt sageli korrast ära
- G. Otsa mälestusvõistluse pikamaaujumises võitsid Iltsisin ja Mõtsnik
- Juunis majutusettevõtetes peatunute arv kasvas aastaga 56 protsenti
- Hüppeliselt on kasvanud huvi diisel- ja elektriautode vastu
- TTJA: pagasiga seotud probleemid mõjutavad reisimist
- Lähipäevil on tulemas ilusad ja soojad suveilmad
- Võrumaa Arenduskeskus tunnustas noortevaldkonna tegijaid
- Eesti Pank: majanduskasvu aeglustumine hakkab hinnatõusu pidurdama
- Eestlastel on senini tallel kümnete miljonite eurode väärtuses kroone
- Viiendikul Eesti inimestest on magistrikraad
- Töötuna on arvel 5075 Ukraina põgenikku
- Selgusid selle aasta parimad talutooted
- Õppelaenu võtmine muutub õppija jaoks soodsamaks
- COVID-i aastad vähendasid rinnapiima saavate laste arvu
- Päikesepaneelide paigaldamisel tuleks analüüsida nende sobivust
- Enamus on kogenud töökohal kiusamist
- Inimesed on hakanud jälle ise kodus süüa tegema
- Jätkuvalt leitakse Aafrika katku nakatunud metssigu
- Ligi pool II sambast väljavõetud rahast seisab arvelduskontodel
- Algab toetuste taotlemine ülikiire interneti võrkude rajamiseks
- Töötuna on arvel 4898 Ukraina põgenikku
- Esmaspäevast saab küsida toetust põgenike jaoks lisatööjõu palkamiseks
- Venelased lipsavad Eesti kaudu reisile
- Kaheksa ellujäämisnippi palavaga matkates
- Vabatahtlikult ajateenistusse minejate arv on tõusutrendis
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Elektri hinna tõttu tõstetakse veeteenuse hinda">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) teatel on mitmed Eesti vee-ettevõtted elektri hinnatõusu tõttu taotlenud konkurentsiametilt hindade tõstmist – 2022. aastal on uut hinda taotlenud juba 17 Eesti vee-ettevõtet, menetluses on veel 11 ning hinnatõus jääb paari euro juurde kuus.
"Puhta kraanivee tootmine, reovee ärajuhtimine ja puhastamine on üsna energiamahukad protsessid – vee-ettevõtete tootmiskuludest moodustab energiakulu ligikaudu veerandi," selgitas liidu tegevdirektori kohusetäitja Mihkel Muulmann pressiteates, märkides, et elektrienergiat kasutatakse kõige enam joogivee ja reovee puhastamise tootmisprotsessis ning pumplates.