Õpetajad küsivad taas palka juurde

Tänavu jaanuaris arvestatava palgatõusu saanud õpetajad küsivad koalitsiooniläbirääkimisi pidavatelt erakondadelt taas töötasu suurendamist.

Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri toob avalikus pöördumises esile, et praegu on Eestis saadav haridus veel väga hea, kuid vaadates õpetajate vanuselist koosseisu ja väga väikest noorte õpetajate juurdekasvu, on senise väga hea hariduse jätkumine Eestis suure küsimärgi all.

"Ametist lahkuv valitsus on teinud olulisi samme, et Eesti õpetaja oleks väärtustatud ja mõistlikult tasustatud. Oleme eesmärgile mõnevõrra lähemale jõudnud," märkis Voltri. 

Tema sõnul on Eesti õpetaja magistriharidusega spetsialist. Seega peab Eesti õpetaja töötasu olema Eestis kõrgharidusega spetsialistide töötasuga vähemalt võrdne. "Eestis on kõrgharidusega spetsialistide töötasu riigi keskmisest töötasust ligikaudu 20 protsenti kõrgem. Paraku eelmistel valitsemisperioodidel seda palgaeesmärki ei saavutatud. Lisaks on Eesti üks väheseid riike maailmas, kus kogenud ja ennast arendanud õpetaja ning algaja ja/või isegi ilma kvalifikatsioonita õpetaja saavad sama palju palka," märkis Voltri. 

Tema sõnul on väga oluline õpetajate esindusorganisatsiooni kaasates kiiresti välja töötada õpetaja karjäärimudel ning selle rakendamiseks ka raha eraldada. "Praeguse rahastussüsteemi alusel antakse omavalitsusele iga õpetaja ametikoha kohta õpetaja töötasu alammäärale lisaks ainult 17,1 protsenti. Nii ei ole mitte kuidagi võimalik haridustöötajate palku diferentseerida ega mõistlikult tasustada klassijuhataja tööd, mis saab aasta-aastalt aina suurema tähenduse," märkis Voltri. 

Lähtudes uut koalitsiooni moodustavate erakondade valimislubadustest ja Eesti õpetajaskonna kriitilisest seisust, ootavad õpetajad, et antud lubadused saaksid kindlasti kajastatud sõlmitavas koalitsioonilepingus ning hariduse ees seisvad probleemid oleks valitsuse prioriteedid, mis ka hiljemalt selle parlamendi ajal ellu viiakse.

"Õpetajaameti väärtustamine oleks tugev ja vajalik sõnum noortele. Tähtis on tõsta juba järgmisel aastal õpetajate töötasu miinimum võrdseks kõrgharidusega töötajate keskmise kuupalgaga, mis on järgmisel aastal prognoositavalt ligikaudu 2300 eurot. Järgnevatel aastatel on oluline seda  hoida kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga võrdsel tasemel," seisab pöördumises.

Õpetajate hinnangul tuleb jõuda lähiajal olukorda, kus õpetaja töö on ihaldusväärne ning sellesse ametisse on konkurents, sest ainult nii saab tagada hea hariduse jätkumise Eestis. "Kui selle eesmärgini ei suuda valitsus jõuda aastal 2024, siis on kindlasti oluline, et koalitsioonileping ja sügisel paika pandav riigi eelarvestrateegia (RES) näitaks selgelt, milliste sammudega eesmärgini plaanitakse jõuda. Kindlasti on tähtis, et ka edaspidi säiliks lasteaiaõpetajate palga sidusus kooliõpetajate töötasu miinimumiga ning see kajastuks ka koalitsioonilepingus ja tegevuskavades, sest alusharidus on meie hariduse vundament ning on oluline, et me väärtustaksime kõiki Eesti õpetajaid," märkis Voltri. 

Ühtlasi toovad haridustöötajad esile, et Eesti õpetaja keskmine vanus on maailmas üks kõrgemaid ja pärast kooli tööle suundumist on nelja aasta pärast pooled õpetajad koolitöölt paraku lahkunud. "Õpetajate vaimse tervise hoidmise nimel tuleb vältimatult nende töökoormusele tähelepanu pöörata ja selleks vastavad sammud astuda, et vähendada õpetajate läbipõlemist," ütles Voltri.