Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks elektrituru reformi eelnõu, millega pannakse riigiettevõttele Eesti Energia kohustus müüa alates selle aasta oktoobrist kuni 2026. aasta 30. aprillini elektrit Eesti kodutarbijatele ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena.

Kuna tegemist on ajakriitilise reformiga, taotleb valitsus riigikogu juhatuselt erakorralise istungjärgu kokku kutsumist 31. augustiks enne parlamendi sügisistungjärgu algust.

Eelnõu kohaselt sätestatakse alused universaalteenuse raames ostetava elektrienergia tootmishinna kooskõlastamiseks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Eelnõu ei sätesta seega universaalteenuse hinda, vaid paneb paika hinnakujunduse põhimõtted. Universaalteenuse hind selgub plaani järgi septembri keskpaigas, kui seaduse muudatused on vastu võetud ja konkurentsiamet pärast kooskõlastusprotsessi elektrimüüjatega hinna määrab.

Hinna määramisel peab konkurentsiamet võtma arvesse elektri tootmiskulusid ja elektritootja mõistlikku kasumit. Elektrimüüja võib juurde arvestada müügikulud.

Ka teised elektrimüüjad võivad oma klientidele universaalteenust pakkuda ning nad saavad õiguse osta selleks vajamineva elektri riigi elektritootjalt.

Kodutarbijad, kes on varasemalt sõlminud elektrienergia lepingu, saavad universaalteenusele üle minna ilma kehtiva lepingu lõpetamise leppetrahvita. Universaalteenusest saab tarbija igal hetkel välja astuda.

Universaalteenuse hind hakkab automaatselt kehtima ka kõigi praegu üldteenust kasutavate kodutarbijate jaoks. See tähendab inimeste jaoks, kes pole seni elektrienergia ostulepingut sõlminud ja tarbivad seetõttu börsielektrit.

Valitsus toonitas, et universaalteenus ei ole mõeldud tasuta või ülisoodsa elektri pakkumiseks, vaid tegemist on riigipoolse valikmeetmega, mis peaks aitama inimesi tuleva talve vaates ja tagama selle, et ei tuleks maksta elektri tipuhindasid.

Visa programmi She’s Next jaoks läbi viidud uuringus osalenutest arvab 42 protsenti, et Eestis peaks olema rohkem naisettevõtjaid, 8 protsenti ei ole sellega nõus ning pooled jäävad vastuse võlgu.

Vanuserühmade lõikes näeksid naisi meelsamini ettevõtluses 18–29-aastased ja kõrgharidusega inimesed, teatas Visa. Sugude lõikes on näha olulist erinevust – kui naistest arvab 49 protsenti, et naisettevõtjaid võiks olla rohkem, siis meestest on samal arvamusel 35 protsenti.

Lisaks ilmneb uuringus arvamus, et naistel on ettevõtlusega alustamine keerulisem. Käärid on siin suured, sest meestest arvab 28 protsenti, et naistel on ettevõtjaks saamine keerulisem, samas kui naistest on samal seisukohal 58 protsenti. Kokkuvõttes arvab suurem osa vastanutest – 43 protsenti –, et ettevõtjaks hakkamine on meeste jaoks lihtsam, 34 protsenti pole selles kindlad ja 23 protsenti ei ole väitega nõus.

Naisettevõtjate motiveerimiseks käivitas Visa programmi She’s Next, millega valitakse Balti riikides välja neli naistele kuuluvat ettevõtet, millest igaüks pälvib 10 000-eurose kasvuraha ning 5000 eurot turundustegevusteks. Programm toimub koostöös Luminori ja ülemaailmse rahastamisplatvormiga IFundWomen. Kasvurahale saab kandideerida 30. septembrini.

Uuringu viis 2022. aasta juulis Eestis läbi uuringufirma Norstat programmi Visa She’s Next jaoks. Küsitluses osales 1000 inimest vanuses 18–74 aastat.