EESTI ELU
Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja Eesti 200 allkirjastatud koalitsioonileppe järgi on riigikaitse kulud kolm protsenti SKP-st, Nursipalu laskeala laiendamisega aga minnakse kiirendatud tempos edasi.
Võimuliidu osapooled kinnitavad, et Eesti riigikaitse aluseks on tugev iseseisev kaitsevõime ja NATO heidutus. Eesti riigikaitset vaadatakse laiapindselt ja peetakse oluliseks suurendada Eesti valmisolekut hübriidohtudega toimetulemisel. Ühtlasi lähtutakse Ukraina sõja õppetundidest nii riigikaitse kui ka siseturvalisuse planeerimisel.
Võimuerakondade sõlmitud värske koalitsioonileppe keskkonnapeatükk lubab metsanduspoliitika läbipaistvamaks muuta ning peatada ka turba kaevandamise looduslikes soodes – seda viimast, tõsi küll, pelgalt tingivas kõneviisis.
Reformierakond, sotsid ja Eesti 200 kirjutavad lepingus, et elurikkuse kiirest kadumisest tulenevate riskide leevendamiseks peab elurikkuse säilitamine muutuma kõikides keskkonda mõjutavates tegevustes prioriteediks. Eesmärgiks saab majanduse keskkonnajalajälje võimalikult kiire vähendamine, sealhulgas ka majandustegevusest rikutud elukeskkonna taastamine. Kavas on üleminek ringmajandusele ja loodusressursside maksimaalsele väärindamisele. Metsandusvaldkonna andmekvaliteet vajab aga Eesti metsade jätkusuutliku majandamise huvides parandamist.
- Võimuparteid fikseerisid uue valitsuse koosseisu
- Reformierakonna juhatus kinnitas ministrikandidaadid
- Rasket lihashaigust põdev poiss vajab annetajate abi
- Riigikogu uus koosseis koguneb avaistungile
- Neljapäeval tuleb kuni 13 kraadi sooja
- MTÜ: Nursipalu laienduseks raieteatiste väljastamine pole seaduslik
- President Karis kutsus uue riigikogu avaistungile 10. aprillil
- KIK toel valmisid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni taristu rekonstrueerimistööd
- Võrumaa saab uue riigikaitselise tee
- Eesti Haigekassast saab alates aprillist tervisekassa
- Riigikohus jättis võrulase kaebuse e-häälte tühistamiseks läbi vaatamata
- Uuel valitsusel tuleb ilmselt võtta laenu
- Transpordiamet ei soovita talverehvide vahetusega kiirustada
- Riik tõstab tervishoiutöötajate palkasid
- MTA tuvastas 29,4 miljoni euro jagu käibemaksurikkumisi
- Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti üle suveajale
- Kõige enam langevad armupettuse ohvriks pensionieas naised
- Eestit ootab tulevikus rahvastiku vananemine
- Riik kompenseerib energiahindade kulu ka mullu oktoobrist detsembrini
- Poed hoiduvad banaanide vastutustundlikkuse osas vastutusest
- Riik plaanib 34 miljoni euroga suurendada päästevõimekust
- Riigikohtusse on saabunud 15 valimiskaebust
- Raport: õpetajate keskmise palga kasv tuleb ülekoormuse arvelt
- Tsiatsungõlmaa lasketiiru laienduse esmane taristu valmib aasta lõpus
- Riik plaanib turismi edendamist toetada ligi 96 miljoni euroga
- Riik hakkab ajateenijatele hüvitama eluasemelaenu intresse
- Eelmisel aastal vajas vähiravi üle 51 000 inimese
- Rõuge vald võitis kohtus raha tagasi küsinud riigiasutust
- Veerand Eesti Energia universaalteenuse klientidest on loobunud
- Loodav koalitsioon võib lõpetada katuserahade jagamise
- Reoveeuuringu tulemused peegeldavad uimastite levimist 13 linnas
- Riigiinfo telefon 1247 on kolme aastaga vastanud üle 770 000 kõnele
- Google Street View autod asuvad taas Eestit üles pildistama
- Veebruaris registreeriti 781 sündi
- Nursipalu rahvale ei meeldi valitsust loovate parteide valitud suund
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/05/05/pommiahvardus voru kesklinna kool (3).jpg?width=2023&height=1138)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/18/Aasta kool (4).jpg?width=2023&height=1349)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/30/politsei auto (6).jpg?width=1280&height=853)
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Ärevad hetked: suurvee mudelprognoosid ähvardasid sajandi uputusega">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Keskkonnaagentuur märgib oma blogis, et tänavu kevadise suurvee lai ulatus oli mõnevõrra üllatuslik ning mudelprognooside järgi tundus kohati, et Eestit on tabamas sajandi uputus.
"Oleks võinud arvata, et jaanuarikuine plusskraadidega vihmane nädal, mis suure osa nähtavast lumest sulatas ja veetasemed üpris kõrgeks kergitas, võtab kevadiselt suurveelt jõu ja võimu, aga ju jäi metsade alla siiski piisavalt lund, et märtsi lõpus koos vihmadega jõgesid toita. Ja nii see suurvesi tuli. Alguses vaikselt nagu ikka, samas märkamatult hoogu kogudes," kirjutas keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk.
Kui Soomaa nautis juba märtsi keskpaigast viiendat aastaaega, siis mujal Eestis pidi päris suurvee tabamiseks veel nädala ootama. Enamik jõgede veetasemed kerkisid tasapisi ja ilmaprognoos lükkas suuremat vihmasadu muudkui edasi.