Pehmus võimuliidu retoorikas kadus: Nursipaluga minnakse edasi

Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja Eesti 200 allkirjastatud koalitsioonileppe järgi on riigikaitse kulud kolm protsenti SKP-st, Nursipalu laskeala laiendamisega aga minnakse kiirendatud tempos edasi.

Võimuliidu osapooled kinnitavad, et Eesti riigikaitse aluseks on tugev iseseisev kaitsevõime ja NATO heidutus. Eesti riigikaitset vaadatakse laiapindselt ja peetakse oluliseks suurendada Eesti valmisolekut hübriidohtudega toimetulemisel. Ühtlasi lähtutakse Ukraina sõja õppetundidest nii riigikaitse kui ka siseturvalisuse planeerimisel.

"Vastavalt julgeolekupoliitika alustele tagame neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse kulud kolm protsenti SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud. Teeme täiendavaid investeeringuid Eesti kaitsevõime tugevdamisse võttes arvesse kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet. Peamisteks kaitseväe arendussuundadeks on mitmekihilise õhutõrje võimekuse väljaarendamine, maaväe ja kaudtule tugevdamine ning laskemoonavarude suurendamine," seisab koalitsioonileppes.

Arvestades oluliselt halvenenud julgeolekuolukorda Euroopas, teise jalaväebrigaadi harjutusvajadust, suurenevat liitlaste kohalolu Eestis ning praeguste harjutusväljade koormatust, tuleb uue võimuliidu kinnitusel kiirendatud korras arendada välja Nursipalu harjutusala. "Selleks muudame seadust, et võimaldada riigikaitselise erandi kasutamist, ja läheme edasi Nursipalu harjutusväljaku väljaehitamisega," seisab leppes.

Kompensatsioonimeetmetena lubab võimuliit maksta vajalike maade soetamisel inimestele õiglase hüvitise taasteväärtuse näol. "Lähtudes tegelikest mõjudest kohalikele kogukondadele  harjutusala mõjude leevenduspaketi, mis sisaldab pikaajalist talumistasu, eriprogramme müra leevendamiseks ja täiendavat rahastust Kagu-Eesti turismi ning kultuuripärandi  toetamiseks," seisab leppes.

Suurenenud riigikaitseinvesteeringutest peab võimuliidu kinnitusel osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetatakse Eesti kaitsetööstust ning arendatakse välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist õimaldava tööstuspargi. Lisaks tihendatakse arenduskoostööd kaitseväe ja kaitsetööstuse vahel ning parandame kaitsetööstuse krediidi- ja kapitalikaasamise võimalusi. 

"Tõstame Kaitseliidu võimekust, suurendades muu hulgas maakaitse isikkoosseisu 20 000 inimeseni, tagades varustuse ja väljaõppekulud kaitse-eelarvest ning suurendades Kaitseliidu instruktorite arvu vastavalt Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema  kokkuleppele," seisab leppes. "Toetame Kaitseliidu mittesõjalist tegevust, mh arendame Naiskodukaitset ja noorsootööd. Arendame Kaitseliidu võimekust mittesõjalistes kriisides ja võimestame Kaitseliidu arendatavat võrgustikutööd," lisab koalitsioon.

Ühtlasi on Eestil plaanis luua Kaitseväe ja Kaitseliidu reservile tugineva keskselt juhitud digikaitsevõime ning  kiirreageerimisüksuse inforuumis tegutsemiseks, samuti suurendada koos NATO ja EL-i partneritega veealuse kriitilise taristu seiret ja kaitset Läänemerel.

"Muudame ajateenistuse pikkust vastavalt Kaitseväe juhataja nõuandele. Teatud võimete  arendustega seotud ajateenistus võib pikeneda kahele aastale. Tunnustame kaitseväelasi, kes on riigikaitse arengule kaasa aidanud vähemalt 25 aastat. Taotleme NATO üleselt kaitsekulude tõstmist 2,5 protsendi peale ja seisame selle eest, et  liitlaste sõjalised võimed ja laskemoon oleks koostalitusvõimeline erinevate liitlasriikide vahel," loetlevad võimuliidu erakonnad. 

Eestil on plaanis jätkata tööd selle nimel, et liitlased paigutaks Balti piirkonda kõrgtehnoloogilisi  relvasüsteeme ja suurendaks eelpaigutatud varustuse ning laskemoona hulka. "Tihendame kaitsekoostööd Soome ja Rootsiga ning toetame neid igakülgselt NATO-ga liitumisel. Võtame eesmärgiks kahekordistada vabatahtlikult ajateenistusse tulevate naiste arvu ja suurendame seeläbi sõjalisse kaitsesse panustavate naiste hulka. Rajame sõja- ja katastroofimeditsiini rahvusvahelise treening- ja arenduskeskuse Tartusse," jätkas võimuliit. 

Koalitsiooni kinnituslel peab avar julgeolekukäsitlus peegelduma põhiseaduslike institutsioonide, täidesaatva riigivõimu, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtete, organisatsioonide, kogukondade ja üksikisikute mõtlemises, valmisolekus, tegutsemises ja omavahelises koostöös. Ühiskonna kriisikindluse suurendamiseks ja selgema kriisijuhtimise tagamiseks  tuleb uuendada õigusruumi, võttes vastu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse.

Võimuliit lubab töötada välja lahenduse laia riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse püsivaks rahastamiseks ning koostada laiapindse riigikaitse mittesõjaliste võimearenduste ja elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste kava.

"Tugevdame luure ja vastuluure võimekusi ning vajadusel ajakohastame julgeolekuasutuste seaduse. Vähendame desinformatsiooni levikut Eestis. Viime strateegilise kommunikatsiooni võimekuse ühtse juhtimise alla ja ehitame üles suutlikkuse kiiresti ja tõhusalt reageerida vaenulikele infooperatsioonidele. Ehitame idapiiri maismaataristu välja 2025. aasta lõpuks. Arendame sisekaitselist koolitussüsteemi. Suurendame õnnetuste ja korrarikkumiste ennetustööd läbi sihitatud teavitus- ja järelevalvetegevuste. Politsei ja päästjad peavad oma tegevuses lisaks efektiivsele reageerimisele toimunud õnnetustele ja korrarikkumistele keskenduma nende ennetamisele mõistlike teavitus- ja järelevalvetegevuste abil," seisab koalitsioonileppes.