Keskkonnaagentuur märgib oma blogis, et tänavu kevadise suurvee lai ulatus oli mõnevõrra üllatuslik ning mudelprognooside järgi tundus kohati, et Eestit on tabamas sajandi uputus. 

"Oleks võinud arvata, et jaanuarikuine plusskraadidega vihmane nädal, mis suure osa nähtavast lumest sulatas ja veetasemed üpris kõrgeks kergitas, võtab kevadiselt suurveelt jõu ja võimu, aga ju jäi metsade alla siiski piisavalt lund, et märtsi lõpus koos vihmadega jõgesid toita. Ja nii see suurvesi tuli. Alguses vaikselt nagu ikka, samas märkamatult hoogu kogudes," kirjutas keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk.

Kui Soomaa nautis juba märtsi keskpaigast viiendat aastaaega, siis mujal Eestis pidi päris suurvee tabamiseks veel nädala ootama. Enamik jõgede veetasemed kerkisid tasapisi ja ilmaprognoos lükkas suuremat vihmasadu muudkui edasi.