EESTI ELU

Uuring: töökoormus on märgatavalt tõusnud

Uuring: töökoormus on märgatavalt tõusnud FOTO: Aigar Nagel

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud tööturu-uuringus leiab 34 protsenti küsitletud töötajatest, et nende töökoormus on aastaga kasvanud, kõige enam just toitlustuse ja majutuse valdkonnas ning riigiasutustes töötavatel inimestel.

Samas vaid 9 protsenti uuringus osalenud enam kui 10 000 töötajast tunnetas töökoormuse vähenemist, teatasid uuringu läbiviijad. 

Tööd on tänavu pidanud märksa enam tegema majutus- ja toitlustusvaldkonna inimesed, kus veel eelmisel aastal oli töötamine tervisekriisist tulenevalt tugevalt piiratud. "Kui eelmisel aastas leidsid tervelt 27 protsenti toitlustus- ja majutussektori töötajatest, et nende töökoormus on vähenenud, siis tänavu on olukord vastupidine – vaid 7 protsenti valdkonnas töötavatest inimestest tunnetas töökoormuse vähenemist ja tervelt 42 protsenti töötajatest töökoormuse kasvu," tõi CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt välja. 

"Neis sektorites on tänavu tööjõuvajadus hüppeliselt kasvanud, mis on tõenäoliselt ka peamine töökoormuse kasvu põhjustav tegur – nii majutus- kui ka toitlustusvaldkonnas on tänavu tööpakkumiste arvud kasvanud rohkem kui üheski teises," lisas Auväärt, märkides, et näiteks turismisektoris, mis hõlmab ka majutust, avaldasid tööandjad tänavu esimesel poolaastal tervelt 182 protsenti ja toitlustuses 69 protsenti rohkem tööpakkumisi kui möödunud aastal samal ajal.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder lisas, et tööandja küsitluses tõi samuti kolmandik ettevõtetest esile, et nad on korraldanud tööd töötajate vahel ümber, et katta tööjõuvajadus olemasolevate töötajatega.

Töökoormus on tuntavalt kerkinud ka riigiasutuste töötajatel, kus 42 protsenti tunnetab töökoormuse kasvu. Aastaga on keskmisest enam tööd lisandunud ka sotsiaaltöö-, turundus-, personali-, tervishoiu- ja kaubandusvaldkondadesse, kus töökoormuse kasvu tunnetavad enam kui 38 protsenti töötajatest.

Asukoha järgi määratledes on pealinnas töökoormus kasvanud 35 protsenti, Tartus 32 protsenti ja Pärnus 30 protsenti töötajatest. Kõige vähem on töökoormuse kasvu täheldanud Jõgeva inimesed, kus töökoormuse kasvu tajub 27 protsenti küsitletud töötajatest. Kõige suurem hüpe töökoormuses on aga toimunud Saaremaal ja Võrumaal, kus  enam kui 36 protsenti küsitlusele vastanud töötajatest tunnetab töökoormuse kasvu.

Algamas on uus eurotoetuste periood

Algamas on uus eurotoetuste periood

Algamas on uus eurotoetuste periood ning teisipäeval, 13. septembril algavad eurotoetuste regionaalsed infopäevad, mis leiavad aset kuues Eesti linnas.

Eestile eraldatakse perioodiks 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetusi ligi 3,4 miljardit eurot. Esimesed toetusmeetmed on juba avatud, teatas rahandusministeerium. 

13.–30. septembrini toimuvad infopäevad Kohtla-Järvel, Võrus, Tartus, Viljandis, Pärnus ja Tallinnas.

Lastekaitse Liit tahab väikelaste vanematele paremat ravikindlustust

Lastekaitse Liit tahab väikelaste vanematele paremat ravikindlustust FOTO: Pixabay

Lastekaitse Liit tegi sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole ettepaneku algatada ravikindlustuse seaduse muutmine, et vanemapuhkuselt naasnud väikelaste vanematele tehtaks haigus- ja hooldushüvitise arvestamine senisest õiglasemaks.

Lastekaitse Liit peab vajalikuks parandada haigus- ja hooldushüvitise maksmise tingimusi vanemapuhkuselt tööle naasmise järgsel aastal, arvutades nendele lapsevanematele haigus- ja hooldushüvitis vastavalt tema töövõimetus- või hoolduslehele jäämise päevale eelneval päeval kehtivalt töötasult.

Lastekaitse Liit leiab, et praegu kehtiv hooldushüvitise maksmise kord on väikelastega perede suhtes ebaõiglane. „Kui muidu makstakse haige lapse hooldamise eest kindlustatule 80 protsenti tema päevatulust, võttes aluseks eelmise kalendriaasta sissetulek, siis vanemahüvitiselt sotsiaalmaksu ei võeta ja arvestuse aluseks on töötasu alammäär. Lapsevanemad kaotavad lapsehoolduspuhkuselt tulles hooldushüvitise päevarahas mitmekordselt võrreldes olukorraga, kui nad saaksid hooldushüvitist oma palga järgi,” kirjutas Eesti Lastekaitse Liidu juhatuse liige Varje Ojala sotsiaalkaitseministrile Signe Riisalole.

Lastekaitse Liit tõi välja, et statistika kohaselt haigestuvad lapsed kõige rohkem esimestel lasteaia aastatel, mis tähendab, et haiguslehtede võtmise vajadus on siis suurim. Haigekassa andmed näitavad, et ligi pooled haiguslehed võetakse just 2-4-aastaste laste hooldamiseks, mis üle pooltel juhtudel makstakse alammääras või alla selle.

„Haige lapsega koju jäämine või ka vanema enda haigestumine mõjutab olulisel määral pere sissetulekut ja majanduslikku toimetulekut. Eriti haavatavad on üksikvanemad, kus puudub alternatiiv, et lapsega saab hoolduslehele jääda teine vanem,” märkis Ojala.

Samas tuleb tema sõnul arvestada ka ahelreaktsiooniga, see tähendab, et kui väikelaps on pidevalt haige, on lapsevanem ka järgmisel aastal kehvemas seisus, kui tal läheb vaja haigus- või hoolduslehte, sest ka hooldushüvitisi ei maksustata sotsiaalmaksuga.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD