Uus koalitsioonilepe lubab läbipaistvamat metsapoliitikat

Võimuerakondade sõlmitud värske koalitsioonileppe keskkonnapeatükk lubab metsanduspoliitika läbipaistvamaks muuta ning peatada ka turba kaevandamise looduslikes soodes – seda viimast, tõsi küll, pelgalt tingivas kõneviisis.

Reformierakond, sotsid ja Eesti 200 kirjutavad lepingus, et elurikkuse kiirest kadumisest tulenevate riskide leevendamiseks peab elurikkuse säilitamine muutuma kõikides keskkonda mõjutavates tegevustes prioriteediks. Eesmärgiks saab majanduse keskkonnajalajälje võimalikult kiire vähendamine, sealhulgas ka majandustegevusest rikutud elukeskkonna taastamine. Kavas on üleminek ringmajandusele ja loodusressursside maksimaalsele väärindamisele. Metsandusvaldkonna andmekvaliteet vajab aga Eesti metsade jätkusuutliku majandamise huvides parandamist. 

Lisaks metsanduse arengukava vastuvõtmisele on kavas parandada metsandusandmete kvaliteeti, et senisest täpsemalt jälgida Eesti metsade seisundit. Seejuures ei tohi majandusmetsade tagavara riigis väheneda.

"Metsade majandamine ja puidu väärindamine peab tervikuna tagama, et metsandusvaldkond on süsiniku siduja. Eesti puit tuleb väärindada maksimaalselt ja lõpptooted peavad olema maksimaalse süsiniku sidumisvõimega," seisab koalitsioonileppes.

Kõik metsandusega seotud andmed peavad seejuures olema digitaalsed, avalikud ja olema seotud teiste riiklike andmebaasidega, olgu see siis politsei, teedeamet või maksu- ja tolliamet. Kogu raieprotsess ja sellega seonduv aruandlus digitaliseeritakse. Raieteatiste, raietööde ja raiete lõpetamise andmed peavad aga kajastuma vahetult. 

"Hoiame asulatelähedast metsa ja puhkemetsi kui inimeste poolt kõrgelt väärtustatud elukeskkonda. Kirjeldame kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade regulatsiooni seaduses," sätestab lepe. "Katsetame riigimetsa hoidmist ja majandamist kogukonnametsana ning püsimetsana KAH-aladel."

Koalitsioonileppe järi on lageraie looduskaitsealadel üldjuhul piiratud. Puidu väärindamiseks ja suurema lisandväärtuse saamiseks on edaspidi oluline arendada puidukeemiat.

Metsa- ja põllumaade raadamine maksustatakse. Edaspidi hakatakse analüüsima ka seniseid looduskaitseliste piirangute talumise hüvitamise põhimõtteid nii maaomanikele kui ka kohalikele omavalitsustele.

Üheskoos teadlaste ja erasektori esindajatega on kavas koostada turbapoliitika. Avatud ja korrastamata kaevandusalad ning jääksood on koalitsioonilepingu sõnul koormaks keskkonnale, samuti ei tohiks turvast kaevandada looduslikes soodes, sest see on vastuolus Eesti ja rahvusvaheliste suuniste ning kokkulepetega.

"Viime läbi rohereformi avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöös. Üheskoos ettevõtjatega kujundame Eesti majandusmudeli kliimaneutraalseks ja kestlikuks. Rohereform on valdkondadeülene – iga eelarveinvesteering peab viima meid kestlikuma keskkonnakasutuse ja majandusmudelini," seisab koalitsioonileppes.

Ühtlasi lubatakse koostöös teadlaste, ekspertide, kogukonnaühenduste ja ettevõtjatega võtta vastu kliimaseadus ning luua kliimaeesmärkide saavutamiseks õigusselguse ja investeerimiskindlus.

Roheleppe eesmärkide saavutamine on võimuerakondade hinnangul võimalik vaid kogu ühiskonna teadlikkust suurendades ning erinevaid huvirühmi kaasates. Selleks on kavas suurendada kommunikatsiooni-, ja kaasamistegevusi keskkonnaalaste väljakutsete selgitamiseks, et leida ühisosa ning parandada temaatilist arutelukultuuri.

"Digitaliseerime jäätmemajanduse, et tagada kontroll jäätmevoogude üle. Jõustame saastaja-maksab-printsiibi. Loome inimestest lähtuvad jäätmete sorteerimislahendused. Tõhustame pakendijäätmete tootjavastutuse süsteemi toimimist ning seame müügipakendi ringlussevõtule eraldi sihtmäära," sedastab koalitsioonileping.

Eesti võtab suuna ringmajanduse arengule, mis hõlmab ka ringlussevõtu võimalusi, ja seda koos riigi, omavalitsuste, vabakonna ning ettevõtjatega. Põlevkivi kaevandamisjääkide ja kõrvalsaaduste ringlussevõttu suurendatakse riigihangete abil. Kaovad takistused ehitusmaterjalide ja lammutusjäätmete taaskasutamiselt, lisaks muutub hõlpsamaks hoonete otstarbe muutmine.

"Töötame riigiasutustele ja omavalitsustele välja digiprügi ja IT-sektori keskkonna jalajälje vähendamise programmi. Ringsete lahenduste arendamisel seame fookuse suure mõjuga majandussektoritele ehk ressursimahukatele tööstussektoritele – loome sihitud meetmed ja programmid, et aidata neil suurendada tõhusust ja töötada välja materjalide kõrgemal tasemel väärindamise lahendusi," lubavad võimuerakonnad.

Energiasõltumatuseks ja inimeste kulude kokkuhoiuks on prioriteediks elamute ja hoonete renoveerimine, mis hakkab toetust saama euroliidu vahenditest.

"Edendame ringmajanduse ärimudelite ja innovaatiliste ideede, näiteks jagamismajandus ja toode kui teenus kontseptsiooni ka riigi poolt pakutavate teenuste osas," visandub lepingus edasine suund.

Elurikkuse taastamiseks on kavas kaardistada terviklik rohevõrgustik üle kogu Eesti, kaasates
looduskaitsesse erametsaomanikke, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi kooskõlas
euroliidu elurikkusestrateegiaga.

"Peatame elurikkuse näitajate halvenemise, toetades looduskaitselist maakasutust ja taastades elupaiku," lubatakse leppes.

Eesti jõgede ja ojade seisund tehakse paremaks, samuti vaadatakse üle väinade seisukord ja selle parendamise võimalused. 

Keskkonnatasude süsteemi ootab reforme, et soosida saastamise vähendamist. Käivitub merekaitsereform ja kestliku sinimajanduse arendamine saab tegevusplaani.

"Panustame kaasaegse ruumiplaneerimise parima praktika kasutamisele liikuvuse, taristu ja linnade arengus, et vähendada sundliikumisi, segregatsiooni, kulusid ja keskkonnajalajälge," sedastab koalitsioonilepe. "Lisame ehitus- ja planeerimisseadusesse kvaliteetse ruumi põhimõtete järgimise kohustuse. Toetame ühistranspordikeskset kinnisvaraarendust ja säästvate liikumisviiside eelisarendamist."

Eesmärgiks saab energiatõhusalt remontida võimalikult suur osa hoonetefondist – sealhulgas avaliku sektori hooneist. Projekteerimises ja ehituses rakendub hoonete elukaarepõhise CO2 hindamise metoodika. Avalikele ja ärihoonetele energiaklassi rakendub aga targa jälgimise kohustus.

Uued avalikud hooned peavad edaspidi eelistatult olema ehitatud puidust – see on kliimaneutraalne ehitus, mis loob süsinikulaod.