18. septembri seisuga on Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud 5556 inimest ning nende osakaal kõikidest registreeritud töötutest on 11,7 protsenti.

Eelmisel nädalal, 12. septembrist 18. septembrini, registeeris end töötuna arvele 347 sõjapõgenikku, selgub töötukassa statistikast.

Töötuna arveloleku lõpetas 113 registreeritud töötut, kellest 55 lõpetas töötuna arveloleku omal soovil ja 53 tänu tööle rakendumisele. Kokku on töötuna arvelolek lõpetatud 6596 inimesel, neist 4975 puhul tänu tööle rakendumisele.

Ukraina põgenikest on 55,6 protsenti tööd otsimas Harjumaal. Harjumaale järgnesid 10,7 protsendiga Ida-Virumaa ning 9,4 protsendiga Tartumaa.

Rahvusvahelise kaitse saajatest, kes on ennast töötuna registreerinud, on 78,7 protsenti naised ning 21,3 protsenti mehed. Vanusegrupi järgi on töötutest 11,2 protsenti 16–24-aastased, 76 protsenti 25–54-aastased ning 12,8 protsenti rohkem kui 55-aastased.

Töötuna arvele võetud Ukraina põgenikest on 62,7 protsendil kõrgharidus ja 11,5 protsendil kutseharidus. Haridustase on täpsustamata 8,9 protsendil ning erialase hariduseta on 16,9 protsenti registreeritud töötutest.

Viimase ametiala järgi on registreeritute seas enim teenindus- ja müügitöötajaid, 19,9 protsenti. Neile järgnevad tippspetsialistid 15,7 protsendiga ning tehnikud ja keskastme spetsialistid 11,9 protsendiga. Töökogemus puudub 13,6 protsendil.

Möödunud nädalal uutest registreeritud töötutest on töötutoetuse saajaid 119 ehk 34,3 protsenti. Kokku saab toetust või hüvitist 76,6 protsenti registreeritutest.

Selle aasta augusti lõpu seisuga on perearsti nõuandetelefonile helistatud 335 755 korda,  mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 11 837 kõnet rohkem.

Nõuandetelefonile helistatakse kõige sagedamini nädalavahetustel, kui oma perearst ei ole kättesaadav. Kõnede hulk suureneb juba reedese päeva jooksul ja püsib kõrge ka peale nädalavahetust. Kui nädala sees jääb kõnede arv umbes 1000-1200 juurde, siis nädalavahetusel kerkib see 2000 kõneni päevas. 

 “Meie nõustajate jaoks on tegemist juba mitmeaastase maratoniga koroonaviiruse taustal,” märkis perearsti nõuandetelefoni 1220 teenindusjuht Kärt Kukk. "Tahame abistada kõiki pöördujaid nii COVID-19 küsimustes kui teiste tervismuredega, mis ei ole kuhugi kadunud" lisas Kukk.

Kui enne COVID-19 pandeemiat oli nõuandetelefonile peamise helistaja profiiliks üle 60 aastane naine, siis nüüd jaotuvad kõned kõigi vanuserühmade vahel üsna võrdselt. Samuti on helistajate seas suurenenud meeste osakaal.

Levinumad mured, millega nõuandetelefonile pöördutakse, on seotud COVID-19 ja teiste viirushaigustega ning nende sümptomite leevendamisega. Samuti teevad inimestele muret krooniliste haiguste ägenemised, traumad ja pisivigastused.

Perearsti nõuandetelefon pakub isikustatud nõustamist, mida on esimesel poolaastal kasutatud üle 5300 korra ehk kogu kõnede hulgast 1,6 protsenti. 

 ”Isikustatud konsultatsioonile pöördub enamasti tööealine inimene töövõimetus lehe avamise märke või retsepti pikendamise sooviga. Oluline on teada, et retseptide pikendamist ja töövõimetuslehe avamise märkmeid saab nõuandetelefoni kaudu lasta teha puhkepäeviti ja riigipühadel, kui perearst pole kättesaadav,“ selgitab teenindusjuht.