Peaminister Kaja Kallase sõnul ootab kriminaalkaristus neid, kes peaksid minema Eestist Venemaa eest Ukrainasse sõdima.

Kallase on meeleheitel Venemaa asunud vaba maailma hirmutama, muuhulgas ka tuumarelvaga, kuid sellele ei tohi alluda.  "Kui Venemaa ei suuda saavutada edu lahinguväljal, siis nad ähvardavad tuumarelvadega, kuid oluline meie jaoks on see, et me ei tohi lasta sellel hirmutamisel mõjuda ja ennast halvata," rõhutas Kallas neljapäeval valitsuse pressibriifil.  

"Me ei tunnista kunagi neid Venemaa lavastatud libareferendume ega Ukraina alade annekteerimist. Tuumarelvaga hirmutamise eesmärk on aga panna maailm loobuma Ukraina toetamisest ja Venemaa vastastest sanktsioonidest," rääkis Kallas. 

Tema sõnul vaba maailm ei heitu ja jätkab Euroopa julgeoleku ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimist ja kaitsmist. "Jätkame ka koostööd laiemas Atlandi-üleses kogukonnas ning jätkame agressiooni kulude tõstmist. Seisame kindlalt Ukraina kõrval," ütles Kallas.

Ta tõi esile, et ka NATO on tuumajõud, kuid erinevalt Venemaast ei ähvarda allians tuumarelvaga. "Ukrainlased on tõestanud, et tänu välisabile on sõda võidetav. Nad on kasutanud meie sõjalist abi väga oskuslikult ja sihikindlalt ja abi tuleb suurendada," ütles Kallas.

Tema sõnul on Venemaa sammud tekitanud ärevust ka Eesti ühiskonnas, kuid jätkuvalt saab kinnitada, et praegu otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole. "Kui Eestis peaks elama mõni Venemaa kodanik, kes kaalub Venemaa eest sõtta minekut, siis see on kriminaliseeritud ja on kuritegu. Ja meie seda ei andesta," rõhutas Kallas.

Rikkujat ootab Kallase sõnul kuni viieaastane vangistus, elamisloa tühistamine ning naturalisatsiooni korras antud Eesti kodakondsus võidakse samuti ära võtta. 

Venemaa presidendi Vladimir Pütini eile välja kuulutatud osaline mobilisatsioon võib kaasa tuua mobilisatsioonist hoiduda soovivate Vene meeskodanike surve Eesti piirile, kirjutab Postimees.

Politsei- ja piirivalveametile (PPA) möödus kolmapäev rahulikult. Narva piiripunkti juhi Marek Liiva sõnul ei toonud mobilisatsioonikutse piirilinnas kaasa suuremat liikumist. Tallinnas seati valmisolekusse pisike staap, mis olukorda jälgib.

Julgeolekuasutuse ohuhinnangutes tuuakse suurimate ohtudena välja võimalikud konfliktid Vene piirivalve ja desertööride vahel, samuti läbiränne ja asüülitaotluste kasvav hulk. Samas avaldasid nii siseminister Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (SDE) kui välisminister Urmas Reinsalu Isamaast veendumust, et Venemaalt mobilisatsiooni tõttu asüüli taotlevatele inimestele ei peaks Eesti erandit tegema ja kehtivat sisse sõidukeeldu muutma.

Kuigi Venemaa on märkimisväärselt piiranud 18-65-aastaste meeste võimalusi riigist lahkuda ning tõenäoliselt näeb idanaaber piirangute praktikas toimimise nimel ka usinalt vaeva, võib piiril lokkava korruptsiooni tõttu «läbivool» Eesti suunal kujuneda siiski küllaltki märkimisväärseks.

Veel akuutsem on probleem Soomes kui ainsas Venemaaga ühist piiri omavas EL-i liikmesriigis, kes pole Vene kodanikele veel täielikku sissesõidukeeldu seadnud. Nõnda on kasvanud hirm piirisurve ees.

Soome piirivalve kinnitas Postimehele, et liiklus nende idapiiril oli vähemalt eile tavapärane, samas levisid sotsiaalmeedias väited, et järjekord Soome piiril Venemaaga oli 35 kilomeetri pikkune ja kasvas tundidega.

Ka Helsingin Sanomat kirjutas Soome välisministeeriumi hinnangule tuginedes, et üha rohkem sõjaväekohuslastest Vene mehi tahab Venemaalt Soome lahkuda. «Sellised viisataotlused lükatakse tagasi,» kinnitas välisministeeriumi konsulaarküsimuste osakonna juhataja Jussi Tanner.

Kehtiva elamisloaga elab Eestis 20 452 Venemaa meeskodanikku, kes on vanuses 18-60 eluaastat ehk kes võivad Venemaalt mobilisatsioonikutse saada. Siseministeeriumil pole veel infot, kas keegi neist on kutse saanud.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar andis mõista, et kui Eestis elavatel Vene kodanikel on tõesti soov Ukrainasse sõdima minna, siis Eesti neid ei takista. «On väga vähetõenäoline, et kõik [Eestis elavad Vene meeskodanikud] on Pütini sõjamasina sihtgrupp. Kui nad aga saavad kutse ja otsustavad selle vastu võtta, siis Eesti elamisloast jäävad nad kindlasti ilma,» lausus Kommusaar.