EESTI ELU

Riigikogu võttis muudetud kujul vastu perehüvitisi tõstva seaduse

Riigikogu võttis muudetud kujul vastu perehüvitisi tõstva seaduse

Riigikogu võttis muudetud kujul vastu perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse, mille president jättis eelmisel nädalal välja kuulutamata ja mida riigikogu otsustas kolmapäeva hommikul asuda muutma.

Teise lugemise eel tegi sotsiaalkomisjon muudatuse, mille kohaselt jõustub seadus 1. jaanuari asemel 1. veebruaril. Samas rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist punkte, mis käsitlevad toetuste tõusu, õppimise mittearvestamist ning toetuse etapiviisilist maksmist pärast lapse 19-aastaseks saamist. Komisjon täpsustas, et suuremates summades makstakse peretoetusi alates veebruarist, mil seadusemuudatused jõustuvad, jaanuaris makstakse toetused välja praegustes summades ning jaanuari- ja veebruarikuu toetuste suuruse vahe makstakse välja hiljemalt 31. maiks.

Uuest aastast tõuseb pensionäride maksuvaba tulu 704 euroni

Uuest aastast tõuseb pensionäride maksuvaba tulu 704 euroni

Sotsiaalkindlustusamet tuletab meelde, et 1. jaanuarist kehtib kõikidele vanaduspensionäridele ja ka neile, kes jõuavad sellesse ikka 2023. aasta jooksul 704-eurone maksuvaba tulu ning ühtlasi tõuseb pea kõigil pensioni baasosa 20 euro võrra, erandiks vaid eripensioni saajad.

Sotsiaaldemokraadid teevad ettepaneku tõsta lapsetoetust võrdselt – iga lapse kohta 119 eurole

Sotsiaaldemokraadid teevad ettepaneku tõsta lapsetoetust võrdselt – iga lapse kohta 119 eurole

Täna arutatakse Riigikogu erakorralisel istungil presidendi poolt välja kuulutamata jäetud perehüvitiste seadust. Sotsiaaldemokraadid teevad ettepaneku tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks ja perede ebavõrdse kohtlemise vähendamiseks lapsetoetust pere iga lapse kohta 119 eurole kuus. 

Samuti tehakse ettepanek indekseerida alates 1. maist 2024 lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus ja lasterikka pere toetus. Sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekute järgi jääb järgmise aasta riigieelarvesse perehüvitisteks arvestatud summa ehk 155 miljonit eurot samaks.

Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et need ettepanekud aitavad lastega peredel elukalliduse kasvuga paremini toime tulla ning vähendavad vastu võtmata seaduses olnud suurt ebavõrdsust. “Sotsiaaldemokraadid on pikalt juhtinud tähelepanu sellele, et see seadus tekitab ebavõrdsust ning peame oluliseks, et peale põhiseadusega vastuolu likvideeritakse seadusest ka tekkinud ebavõrdsus,” sõnas Kütt.

Põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets ütles, et toetuste iga-aastane indekseerimine tagab toetuste eesmärgipärasuse ning aitab toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. “Siinkohal on oluline edaspidine proportsionaalne elatustaseme tõus ning muidugi see, et peresid koheldaks võrdselt,” rääkis Odinets.

Sotsiaaldemokraatide muudatusettepaneku järgi jäetakse kehtima olemasolevas määras lasterikka pere toetuse suurused, mis on 3–6 lapsega peredele 300 eurot ning seitsme ja enama lapsega peredele 400 eurot.

Praegu kehtiva seaduse järgi on lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on toetuse suurus 100 eurot.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD