EESTI ELU
Olukorras, kus lennujaamad üle Euroopa on hädas tööjõupuuduse ja tundide pikkuste järjekordadega, on lennukile mitte jõudmine muutunud üheks sagedasemaks reisi katkemise põhjuseks.
Ainuüksi Tallinna lennujaamas suurenes möödunud nädalal reisijate arv eelmise aastaga võrreldes viis korda. Suurenenud on ka reisikindlustuste sõlmimise sagedus. „Kui varem sõlmiti reisikindlustus eelkõige kaugetele lendudele, siis on ülerahvastusprobleemid Euroopa lennujaamades suurendanud huvi kindlustuse vastu ka lühemate otsade puhul,“ selgitas ERGO kindlustuse vanemkäsitleja Kaiu Tuisk.
Maikuus laekus ERGO kindlustusele 135 reisikindlustuse juhtumit, millest üle kolmandikel juhtudel katkes reis lennule mitte jõudmise tõttu. „Viimastel nädalatel on tulnud ette ka juhtumeid, kus lennujaamad ei suuda reisijaid ära teenindada ning lende suunatakse teistesse lennujaamadesse,“ kommenteeris Tuisk, kelle sõnul on hetkel pea pooled reisil aset leidvad tõrked seotud lennule mittejõudmise või lennuplaani muutusega. „Sageli tuleb ette lausa sihtkoha muutust, kus reisija lõpetab mõnes teises riigis või peab tee koju leidma läbi teiste lennujaamade.“
Probleemid tekivad ka vahemaandumistel, juhul kui üks lend peaks hilinema. Kui on ostetud eri lennufirmade piletid, siis ühe lennu hilinemisel ja teisele mittejõudmisel lennufirma maha jäämise eest ei vastuta. Ootamatult pikad järjekorrad Euroopa suuremates lennujaamades on aga nii mõnegi inimese reisiplaanid pea peale pööranud. „Praeguses olukorras soovitame jätkulennule jõudmiseks reisida käsipagasiga ja varuda tavapärasest rohkem aega lennuterminali läbimiseks,“ lisas Tuisk. „Ka sama lennufirma pileteid ostes tasub tähele panna, et paljud odavlennud jätkulennule jõudmise eest ei vastuta.“
Lennukist maha jäädes tuleb reeglina appi reisikindlustus, kuid seda vaid juhul kui turvakontrolli läbimiseks on arvestatud piisava ajavaruga. „Vaatame igat kahjujuhtumit juhtumipõhiselt - kui klient täitis lennujaama jõudmisel või jätkulennu valimisel piisavalt mõistlikult lennujaama ja lennufirma soovitusi ning tal on olemas laiem reisitõrke kindlustus, siis hüvitame reisi katkemisega tekkinud lisakulud,“ selgitas Tuisk.
Ootamatuste korral ei pea kindlustatul olema ka vaba raha uute piletite jaoks, kuna kindlustus ostab uued piletid ise ja vajadusel leiab ka majutuse. „Nii jääb reisijal ära ajakulu, mis läheks uue teekonna ja piletite leidmisele,“ selgitas Tuisk ja soovitas reisikindlustuse, koos reisitõrke kaitsega, sõlmida juba piletite ostmisel. „Sellisel juhul on kindlustus soodsam ja kindlustuskaitse hakkab koheselt kehtima.“
Koos juuni esimese täisnädalaga jõuavad Eestisse ka suvised õhutemperatuurid ja nii tõuseb termomeetrinäit teisipäeval 23, kolmapäeval aga koguni 25 soojakraadini.
Keskkonnaagentuuri teatel on ööl vastu esmaspäeva vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Öö hakul võib Ida-Eestis hoovihma sadada. Tuul pöördub läänekaarest põhjakaarde 2-7, rannikul puhanguti 10 m/s. Sooja on 7-11 kraadi. Esmaspäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Öö hakul võib Ida-Eestis hoovihma sadada. Tuul pöördub läänekaarest põhjakaarde 2-7, rannikul puhanguti 10 m/s. Sooja on 7-11 kraadi.
Teisipäeva öösel on selge ja vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6, Virumaa rannikul öö hakul loodetuul 4-9 m/s. Sooja on 3-8, rannikul kuni 11 kraadi. Teisipäeva päeval on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7, saartel pärastlõunal kagu- ja lõunatuul 3-9 m/s. Sooja on 18-23, meremõjuga rannikul 14 kraadi.
Kolmapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Saartel ja mandri läänerannikul sajab hoovihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 2-8, saartel ja rannikul puhanguti 11 m/s. Sooja on 8-12, Lääne-Eestis kuni 14 kraadi. Kolmapäeva päeval pilvkate tiheneb. Sajuhood laienevad Lääne-Eestist ida suunas. On äikeseoht. Puhub kagu- ja lõunatuul, pärastlõunal pöördub tuul saartelt alates edelasse kiirusega 2-8, rannikul puhanguti 11 m/s. Sooja on Lääne-Eestis 14-19, Kesk- ja Ida-Eestis 20-25 kraadi.
- Karis vabastas Kallase ettepanekul ametist Keskerakonna ministrid
- Reformierakond heidab Keskerakonna ministrid valitsusest välja
- Kogutud 2,1 miljonist eurost on üle poole abina Ukrainasse toimetatud
- Euroopa Liit kehtestab Venemaale uued mõjukad piirangud
- Omavalitsused saavad toimetulekutoetuste tarvis juurde 10,9 miljonit
- Vähem kui pooled käivad regulaarselt hambaarsti juures
- Põgenike üüri katmiseks on halduslepingu sõlminud 31 omavalitsust
- Eestis on lapsi üheksa protsenti rohkem kui eelmise loenduse ajal
- Peretoetuste eelnõu tekitatud poliitiline määramatus jätkub
- Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis 4,3 protsenti
- Swedbank ei lasknud sõjaväele droone osta
- Iga kolmas noor soovib töötada tehnoloogia- või idufirmas
- Töötuskindlustushüvitise maksmine võib hakata sõltuma töötute arvust
- Töötuna on arvel 4717 Ukraina põgenikku
- Uuel nädalal läheb ilm taas soojemaks
- Üha rohkem inimesi lükkab auto ostu edasi
- Küttepuude odavnemist ei ole lähiajal näha
- Taimekaitsetöödel peavad kõik kasutajad järgima nõudeid
- Tarbijaid võiks sel kütteperioodil toetada sarnaselt eelmisele
- Vaatamata varasele pensionile minekule töötavad eestlased kaua
- Muruniidukite purunemiste üllatav põhjus: õli unustatakse lisada
- Pagulasabi on rahaliselt toetanud 1178 sõjapõgenikust lapse kooliteed
- Eestis tehakse alkoholiregistrisse aastas keskmiselt 10 000 kannet
- Lähisuhtevägivalla ohvrid pole piisavalt kaitstud
- Kaitsevägi lubab suurõppusega kaasnevad kahjud heastada
- President Karis külastab Setomaad
- KIK tellib Võru naftabaasi jääkreostuse likvideerimise eelprojekti
- Riigikogu võttis vastu kümme seadust
- Riigikogu tõstis seksuaalse enesemääramise vanusepiiri 16 eluaastale
- Küberründajad üritavad kaaperdada Facebooki konto
- Tarbija õigused uuenevad ja muutuvad tugevamaks
- Tulumaksutagastust kasutatakse jooksvateks kulutusteks
- Ilmatargad ennustavad mõõdukalt sooja suve
- Töötuna on arvel 4494 Ukraina põgenikku
- Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Surmade arv kasvas koroona tõttu 2021. aastal oluliselt ">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registri kolmapäeval avaldatud andmetel oli Eestis 2021. aastal 18 353 surmajuhtu, mida on 2669 võrra rohkem kui 2020. aastal.
Surmade arvu hüppelise suurenemise üheks põhjuseks oli uue koroonaviiruse levik: COVID-19 registreeriti surma põhjusena 1765 korral, aasta varem oli neid surmasid 203.