EESTI ELU
Eestis elab kokku 259 341 last vanuses 0–17 aastat, keda on 9,1 protsenti rohkem kui kümme aastat tagasi, selgub kolmapäeval avaldatud rahvaloenduse esimestest tulemustest.
Kokku moodustavad lapsed 19,5 protsenti kogu Eesti rahvastikust. Kõige väiksem on laste osakaal Hiiu ja Ida-Viru maakonnas, kõige lasterikkamad on aga Harju- ja Tartumaa.
Kuni üheaastaseid lapsi elab Eestis 26 656, 2–6-aastaseid on 71 779, vanuses 7-10 aastat 57 200 ning 11–14-aastaseid 62 157. Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul on laste seas kõige rohkem 11-aastaseid poisse, keda on 8095. „Needsamad poisid, kes 10 aastat tagasi olid rahvaloendusel üheaastased, moodustasid ka toona kõige suurema grupi. Kuigi kokku on lapsi rohkem kui 10 aastat tagasi, elab Eestis kuni nelja-aastaseid lapsi vähem kui 2011. aastal. See peegeldab viimaste aastate madalat sündimust,“ ütles Trasberg.
62 protsenti lastest elab Tartumaal ja Harjumaal, ülejäänud teistes maakondades. Piirkondlikult on kõige suurem laste osakaal Tartu maakonnas, kus lapsed moodustavad rahvastikust enam kui viiendiku ehk 21,5 protsenti. Laste osakaal kõrgem veel Harjumaal ja Raplamaal. Laste osakaal on kõige madalam Hiiu ja Ida-Viru maakonnas.
Kohalikest omavalitsustest jäävad kõrge laste osakaaluga silma Rae vald 31,5 protsendiga, Kiili 28,5 protsendiga ja Kambja 27,5 protsendiga. „Lisaks saab välja tuua Luunja valla, kus kuni üheaastaste laste osakaal rahvastikust on Rae valla järel suuruselt teine Eestis. Madala laste osakaaluga jäävad silma Eesti väikesaared Ruhnu ja Vormsi, samuti Loksa. Nendes kohtades jääb laste osakaal rahvastikust alla 13 protsendi,“ selgitas Trasberg.
Rahvaloenduse tulemustest selgub, et vähenenud on nende naiste osakaal, kellel on üks või kaks last, samas on kasvamas nende naiste arv, kes sünnitavad kolm või neli last. Kolm last on sünnitanud 12,5 protsenti naistest ja neli last kolm protsenti naistest. Keskmine sünnitatud laste arv naise kohta ei ole oluliselt muutunud. 2021. aasta loenduse andmetel on Eesti naistel keskmiselt 1,55 last. Kõige enam lapsi naise kohta on Jõgevamaal, kus see näitaja on 1,88, ja kõige vähem Harjumaal, kus see näitaja on 1,38.
„Samas vähenes keskmine laste arv nooremate naiste seas ning kõige rohkem on langenud keskmine laste arv naistel vanuses 27-30, mis peegeldab praegust tunduvalt kõrgemat esimese lapse sünnitamise iga,“ lisas Trasberg.
Kõige nooremad esmasünnitajad elavad Valgamaal ja kõige vanemad Harjumaal. Kasvab ka fertiilses eas naiste arv, kes pole sünnitanud ühtegi last – neid on praegu 39,59 protsenti naistest.
Ülevaade on koostatud 2021. aasta rahvaloenduse andmete põhjal. Rahvaloenduse tulemusi avaldab statistikaamet teemade kaupa alates kolmapäevast kuni aasta lõpuni.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Peretoetuste eelnõu tekitatud poliitiline määramatus jätkub">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Peretoetuste tõstmise eelnõu on pingestanud valitsuskoalitsiooni sedavõrd, et praegusel kursil edasi minnes on valitsuskriis vältimatu, kirjutab Postimees.
Riigikogus läbis esmaspäeval esimese lugemise perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu. Selle vastu olid vaid Reformierakonna fraktsiooni liikmed. Reformierakondlase Jürgen Ligi hinnangul on see seaduseelnõu väärt prügikasti viskamist. «Seal on mingid indekseerimised, mis oleks kui igavene maailmarekordi taotlemine peretoetuste osas. Mitte kusagil riigis sellist ülalpeetavust ei ole, mida see eelnõu pakub,» väljendas Ligi Postimehele oma nördimust ning lisas, et: «eelnõu on ka juriidiliselt käkk!»
- Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis 4,3 protsenti
- Swedbank ei lasknud sõjaväele droone osta
- Iga kolmas noor soovib töötada tehnoloogia- või idufirmas
- Töötuskindlustushüvitise maksmine võib hakata sõltuma töötute arvust
- Töötuna on arvel 4717 Ukraina põgenikku
- Uuel nädalal läheb ilm taas soojemaks
- Üha rohkem inimesi lükkab auto ostu edasi
- Küttepuude odavnemist ei ole lähiajal näha
- Taimekaitsetöödel peavad kõik kasutajad järgima nõudeid
- Tarbijaid võiks sel kütteperioodil toetada sarnaselt eelmisele
- Vaatamata varasele pensionile minekule töötavad eestlased kaua
- Muruniidukite purunemiste üllatav põhjus: õli unustatakse lisada
- Pagulasabi on rahaliselt toetanud 1178 sõjapõgenikust lapse kooliteed
- Eestis tehakse alkoholiregistrisse aastas keskmiselt 10 000 kannet
- Lähisuhtevägivalla ohvrid pole piisavalt kaitstud
- Kaitsevägi lubab suurõppusega kaasnevad kahjud heastada
- President Karis külastab Setomaad
- KIK tellib Võru naftabaasi jääkreostuse likvideerimise eelprojekti
- Riigikogu võttis vastu kümme seadust
- Riigikogu tõstis seksuaalse enesemääramise vanusepiiri 16 eluaastale
- Küberründajad üritavad kaaperdada Facebooki konto
- Tarbija õigused uuenevad ja muutuvad tugevamaks
- Tulumaksutagastust kasutatakse jooksvateks kulutusteks
- Ilmatargad ennustavad mõõdukalt sooja suve
- Töötuna on arvel 4494 Ukraina põgenikku
- Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
- Peretoetuste tõstmise teema vajab aruteludeks aega
- Lätis takerdunud 80 000 postipakki jõudsid pika hilinemisega Eestisse
- Aprillis sündis Eestis 889 last
- Ees on ootamas maikuu kohta väga jahedad ilmad
- Veerand Eesti naistest on oma elukaaslasest majanduslikult sõltuvad
- Eesti eraldab Ukrainas sõjakuritegude uurimiseks ligi veerand miljonit
- Sisseränne tasakaalustas kõrget suremust ja rahvaarv kasvas
- Audit: paljud ajateenijad pole kordagi õppekogunemisele jõudnud
- Puudega laste tugiteenused muutuvad peagi kättesaadavamaks
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Põgenike üüri katmiseks on halduslepingu sõlminud 31 omavalitsust">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Kolmapäevahommikuse seisuga on sotsiaalkindlustusametiga halduslepingu sõlminud 31 kohalikku omavalitsust, kes saavad hakata vastu võtma avaldusi Ukraina sõjapõgenikest ajutise kaitse saajatele eluruumi üürilepingu ühekordse sõlmimisega seotud kulude hüvitamiseks.
Hüvitist makstakse kas sõjapõgenikule või üürileandjale, kes on teinud kulutusi eluruumi korda seadmiseks või sisustamiseks.
„Loodetavast suurendab hüvitise maksmise võimaluste avanemine ka üüriturul olevate pakkumiste arvu ja annab ühtlasi ka enam kindlustunnet üürileandjale oma pinna Ukraina sõjapõgenikele üürimisel. Enamik saabunuist on ju sõjategevuse tõttu olnud sunnitud oma tööga teenitud kodud maha jätma või on need lausa hävinenud,“ sõnas sotsiaalkindlustusameti peadirektori kohusetäitja Jako Salla.