President Alar Karis nimetas Vene agressori masendavat ja tülgastavat käitumist arvestades Euroopa Liidu ja NATO laienemist vältimatuks, siseriiklikus plaanis soovitas ta aga olla nõudlik nende suhtes, keda märtsis riigikokku valitakse. 

Karis märkis, et kuigi kõigil oli lahkuvas aastas kindlasti ka helgeid hetki, mida uude kaasa võtta, siis seekord ei ole põhjust lahkujale järele naeratada, kuna oli lähedal lahvatanud sõja, julgeolekuriskide, kõrgete hindade ja inflatsiooni aasta.

"Venemaa juhid tõid oma armeega Ukrainat rünnates Euroopasse tagasi sõjakannatused ja sõjakuriteod. See on masendav ja tülgastav. Eesti riik asus Ukrainat sõjaliselt toetama juba enne sõja algust ja õhutab liitlasi seda järjest rohkem tegema. Olen ka tänulik kõigile Eesti inimestele, kes avasid oma hinged ja uksed sõjapõgenikele ning neile, kes on Ukrainasse saatnud erinevat abi, villastest sokkidest arstiautodeni, moondamisvõrkudest välisaunani. Jätkugu meil, valitsusel ja vabakonnal seda toetamise indu ka uuel aastal, sest kurjus ei lahku üleöö, vaid läheb sitika sammul," ütles Karis. 

Tema sõnul on kõigi soov, et Ukrainas saabuks rahu, õiglane rahu, mitte agressori pealesurutud vaherahu. "Rahu saabub siis, kui sõda on lõppenud, kui Vene vallutusarmee on Ukrainast lahkunud või välja tõrjutud. Ja pärast Ukraina võitu, juba rahu ajal, hoolitseme selle eest, et Euroopasse ei jääks julgeolekuliselt halle tsoone. See tähendab usutavat julgeolekugarantiid Venemaa lähiriikidele, mistõttu mina ei näe alternatiivi Euroopa Liidu ja NATO laienemisele, kui tahame tõesti kindlustada rahu Euroopas," rõhutas riigipea. 

Karise sõnul tuleb läbi elada nii head kui ka halvad ajad. "Ma saan aru kõigist, keda praeguse kobarkriisi grimass hirmutab. Need, kes abi vajavad, peavad seda saama. Aga teistel tasub korraks mõelda minevikule ja tulevikule," arutles Karis. "30 aasta eest kinnitasime, et oleme, piltlikult öeldes, valmis kasvõi paljajalu läbi Eesti- ja Liivimaa kõndima. Mäletate? Sest meil oli eesmärk – vaba Eesti – ja me uskusime, et kui kriisidest läbi tuleme, ootab meid ees võimalus tulevik oma kätega luua."

Tema sõnul on Eesti praeguseks selle tuleviku ehitanud juba nii kaugele, et mõnigi hakkas vahepeal kahtlema, ega Eesti ometi valmis ei ole. "Lõppev aasta kainestas ja saatis katsumusi, mis asusid meie tulevikutrajektoori tugevasti kõigutama. Aga kui me midagi aastakümnete tagusest ajast meenutama peaksime, siis just eesmärgi jõudu. Kui eesmärki pole, kasvab iga raskus meie silmis mitmekordseks," ütles Karis. 

Tema sõnul on praegune eesmärk endiselt vaba, enesega toimetulev ja oma elanikke mitte hätta jättev Eesti riik. ""Aga veelgi enam – ka vabaduse eest seisev, jõukas ja selge pilguga Euroopa. Aasta 2022 tõestas, et sellise Euroopa ehitamine on ka meie õlul ja meie võimuses. Ma loodan, et see vaade aitab meil mõista raskuste ajutisust," rääkis president. 

Riigipea avaldas veendumust, et Eesti majanduses on palju, väga palju ettevõtlikkust, mis keerab praegused kriisid uuteks võimalusteks. See annab julguse vaadata tulevikku lootusrikka teadmisega, et pärast iga langust on tulnud tõus. "Vaatamata uudistele majanduslangusest on paremad ajad alati ees ja kriisist räsitud pinnal avanevad uued võimalused, mis saavad aluseks järgmisele kasvule," märkis Karis. 

Tema sõnul saab Eesti olla nii edukas, kui on tema ettevõtjad, nii edukas, kui on tema loomeinimesed, nii edukas, kui on tema teadlased ja insenerid, nii edukas, kui head on tema õpetajad, nii edukas, kui head on ükskõik millise eriala inimesed. "Siit tõuseb üks minu uue aasta soov: oleme nõudlikud. Oleme nõudlikud iseenda vastu ja nende vastu, keda märtsi alguses valime meie riiki juhtima. Ärme lase valimiskampaanial hääbuda sõnade ja lubaduste näilisusesse, vaid vaatame nõudlikult nende lubaduste taha – millised neist teevad suuremaks vaid mõne erakonna ning millised teevad suuremaks, edukamaks ja kaitstumaks Eesti," ütles Karis. 

Riigipea sõnul ei saa ta lubada, et uus aasta tuleb läinust parem. "Aga ühes olen ma küll kindel, kui me kõik siin Eestis hoiame oma Eestit ja oma linna või küla, hoiame iseennast ja oma peret, oleme tähelepanelikud liikluses ja tulega, ei jäta kedagi üksi ja ei lase kellelegi haiget teha, õpime üksteist kuulama ja ka vaiksel häälel rääkima – siis tuleb aasta, mida hiljem kahetsema ei pea. Siis on nii, et kõik need headuse sädemed loovad meie ühist energiat, mis aitab meid kõikjal ja kõiges," ütles Karis, soovides kõigile head uut aastat. 

Sotsiaalkindlustusamet on lõppeval aastal aidanud üle 36 000 Ukraina sõjapõgenikku ja maksnud koostöös kohalike omavalitsustega sõjapõgenikele üüritoetusteks välja üle 3 miljoni euro.
 
Lühiajalist majutust pakkus amet ligi 23 000 Ukraina sõjapõgenikule. Põgenikega koos on majutatud 744 lemmiklooma, lisaks kassidele-koertele ka papagoid, merisead, hamstrid ja teised sulelised-karvalised, teatas sotsiaalkindlustusamet.

Infopunktides on sotsiaalkindlustusamet andnud tänavu abi ja nõu kokku 36 802 Ukraina põgenikule. Lisaks sõlmis amet halduslepingu Ukraina põgenikele üüritoetuse maksmiseks 78 kohaliku omavalitsusega. Kohalike omavalitsustega koostöös maksis sotsiaalkindlustusamet välja üüritoetust 4442 Ukraina põgenike perele kogusummas 3 290 971 eurot.