EESTI ELU

Koolist väljalangevuse ennetamiseks sai toetust kuus arendusprojekti

Koolist väljalangevuse ennetamiseks sai toetust kuus arendusprojekti

Haridus- ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium toetavad kuut kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude arendusprojekti, mille eesmärk on ennetada noorte väljalangevust koolist.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põllu sõnul on toetusmeede loodud just selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid koos haridusasutustega välja töötada süsteemsed tugiteenused noorte õppimise ja arengu toetamiseks. "Esitatud projektidest tõusid positiivselt esile kohalike omavalitsusliitude projektid, kus laste toetamise vajadused olid omavalitsuste koostöös põhjalikult läbi mõeldud. Samuti oli projektides rõhku pandud haridus-, sotsiaaltöö-, tervishoiu- ja ohvriabi valdkonna koostööle terviklike lahenduste loomisel, et toetada laste ja noorte koolis püsimist,” ütles Põld.

Kokku esitati "Integreeritud tugiteenused koolist väljalangevuse ennetamiseks" taotlusvooru 11 arendusprojekti, millest toetuse sai kuus. Toetuse saajateks on Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit, Võrumaa Omavalitsuste Liit, Haapsalu linnavalitsus, Viljandi linnavalitsus, Tartu linnavalitsus ja Raasiku vallavalitsus.

Omavalitsusliidud plaanivad toetuse abil välja töötada maakondade ülesed tegutsemismudelid ning juhendmaterjalid koolist väljalangevuse varajaseks märkamiseks ja ennetamiseks haridusasutustes. Kohalikud omavalitsused saavad toetust kasutada spetsialistide koolitamiseks ning uuenduslike teenuste algatamiseks. Ülevaade toetuse saanud projektidest on kättesaadav RTK kodulehel.

Taotlusvooru kogumaht on 1,7 miljonit eurot. Taotlusvooru rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetustest ning sellega soodustatakse koostööd Norra, Islandi ja Liechtensteiniga.

Haridus- ja teadusministeerium on alates 2018. aastast süsteemselt tegelenud nii koolist väljalangevuse ennetamisega kui ka haridussüsteemist väljalangenutega. 2021. aastal oli põhikoolist väljalangejate määr statsionaarses kolmandas kooliastmes 0,25 protsenti ehk ligi 110 õpilast. Iga õpitud aasta tähendab noore jaoks paremaid oskusi, toimetulekut tööturul ning ühiskonnas laiemalt.

Narkootikumide tarbimine Eesti suuremates linnades on langenud

Narkootikumide tarbimine Eesti suuremates linnades on langenud

Justiitsministeeriumi tellimusel analüüsitakse kord kvartalis levinumate narkootiliste ainete sisaldust reovees, mille alusel saab teha järeldusi nende leviku kohta Eesti suuremates linnades - teise kvartali tulemuste põhjal on aasta algusega võrreldes langenud narkootikumide tarbimine üle Eesti ja kõige väiksema tarbimise poolest paistavad silma Viljandi ning Võru. 

„Kui Tallinn välja arvata, on narkootikumide tarbimine Eestis vähenenud. Eriti teeb rõõmu metamfetamiini tarbimise vähenemine, seda ka Tallinnas,“ sõnas justiitsministeeriumi analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt.

Kõige madalama nivooga paistavad silma Viljandi ja Võru. „Näiteks tarbitakse amfetamiini Tallinnas kuus korda rohkem kui Võrus ning kanepit kolm korda rohkem kui Viljandis,“ lisas Sööt.

Eluruumile seatud isikliku kasutusõiguse saab lõpetada vaid notaris

Eluruumile seatud isikliku kasutusõiguse saab lõpetada vaid notaris FOTO: Aigar Nagel

Valitsus kiitis neljapäeval heaks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muudatuste eelnõu, millega täpsustatakse korteriomandite loomise tehingu tingimusi ja piiratud asjaõiguse lõpetamise tingimusi.

Muudatused puudutavad nii korteriomandite moodustamist kui ka juba toimivas kortermajas korteriomandi jagamist. Lisaks antakse kohaliku omavalitsuse üksustele võimalus moodustada lepitusorgan korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavate vaidluste lahendamiseks.

Justiitsminister Maris Lauri sõnul lahendatakse eelnõuga neid probleeme, mis on alates 2018. aastast jõustunud seadusmuudatuse järel ilmnenud.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD