Sel aastal on võidupüha neljapäeval ehk tööpäeval ning kuna võidupüha on riigipüha, on sellele eelnev tööpäev ehk 22. juuni kolme tunni võrra lühem.

23. juunile eelnevat tööpäeva peab tööandja lühendama kolme tunni võrra. Kui ettevõtte tegevusest tulenevalt tööpäeva lühendada ei saa, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. Töögraafiku alusel töötajatelt peab tööandja juba graafiku koostamisel lühendatud tööpäeva osas nõusoleku saama.

Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida. Töötaja peab tööandjale oma keeldumisest teada andma hiljemalt graafiku kättesaamise hetkel. Kui ta oma keeldumist tööandjale ei väljenda, on kokkulepe tööpäeva mittelühendamise kohta olemas ning hiljem töötaja sama graafiku alusel tööpäeva lühendamist nõuda ei saa.

Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega, loetakse need kolm tundi ületundideks. Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. Arvestusperioodi lõpus selgub, kas nende kolme tunni näol oli tegemist ületunnitööga. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5- kordse tasuna.

Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka võidupühal või jaanipäeval, eeldab seadus, et töötajale makstakse kahekordset tasu. Kokkuleppel võib riigipühal töötamise hüvitada ka tasulise vaba ajaga.

Eesti rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse, on uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.