EESTI ELU

Töötuna on arvel 4771 Ukraina põgenikku

FOTO: Pixabay

12. juuni seisuga on Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud 4771 inimest; nende osakaal kõikidest registreeritud töötutest on 10,5 protsenti.

Möödunud nädala jooksul, 6. juunist kuni 12. juunini, võttis end töötukassas arvele 355 Ukraina põgenikku, selgub töötukassa statistikast.

Töötukassa abiga on Ukraina põgenikest 53,6 protsenti otsimas tööd Harjumaal. Järgnevad 10,4 protsendiga Ida-Virumaa, 9,3 protsendiga Tartumaa ning 5,1 protsendiga Lääne-Virumaa.

End töötuna arvele võtnud rahvusvahelise kaitse saajatest 85,5 protsenti on naised. Vanusegrupiti on registreeritud töötutest 10,2 protsenti 16–24-aastased, 74,4 protsenti 25–54-aastased ning 15,3 protsenti enam kui 55-aastased.

Kõrgharidus on 62,3 protsendil end töötuna arvele võtnud Ukraina põgenikest ja kutseharidus on 10,5 protsendil. Erialase hariduseta on 15,6 protsenti registreeritutest ja 11,7 protsendil on haridustase täpsustamata. 

Viimase ametiala järgi on registreeritute seas napilt enim, 19,4 protsenti, teenindus- ja müügitöötajad. 19,2 protsenti on aga tippspetsialistid ning 13,3 protsenti tehnikud ja keskastme spetsialistid. 14,3 protsendil eelnev töökogemus puudub. 

Eelmisel nädalal registreeritud uutest töötutest on töötutoetuse saajaid 179 ehk 50,4 protsenti. Kokku saab toetust või hüvitist 77,5 protsenti registreeritutest.

Eelmisel nädalal lõpetati 111 inimese puhul töötuna arvelolek. Kokku on töötuna arvelolek lõpetatud 2928 inimesel, neist 2388 puhul tänu tööle rakendumisele.

Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajad saavad end töötuna registreerida alates selle aasta 10. märtsist.

Eesti mehed tarbivad soovituslikust kaks korda rohkem soola

Tervise Arengu Instituudi (TAI) läbi viidud rahvastikupõhine soolatarbimise uuring näitas, et Eesti mehed tarbivad keskmiselt soovituslikust kaks korda rohkem soola. Naiste keskmine soolatarbimine ületab soovituslikku kogust enam kui kolmandiku võrra. 

Vene kütuste import jätkus aprillis

Vene kütuste import jätkus aprillis

LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul kasvas aprillis kütuste sissevedu endise hooga edasi – eurodes toodi erinevaid kütuseid riiki kaks korda rohkem kui aasta tagasi, kusjuures jätkus ka Vene kütuste impordi kasv.

"Suurema osa kasvust andis aga lihtsalt hinnatõus, sest nafta maailmaturu hind oli aprillis aastatagusega võrreldes ligi 85 protsenti kõrgem. Sisseveetud kütustele ostjaid nõnda palju ei leitud, mistõttu kütuste eksport kahanes 20 protsenti," selgitas Aab BNS-ile ning lisas, et kaubavahetuse defitsiit kasvas peamiselt mineraalsete kütuste arvelt. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD