EESTI ELU

Mullu lõi turustatud taimekaitsevahendite kogus rekordi

Toimeaine kogusesse ümberarvestatuna turustati Eestis 2021. aastal 894 tonni taimekaitsevahendeid, mis on suurim aastane taimekaitsevahendite kogus, mida on Eestis läbi aastate turustatud.

Müügile lastud taimekaitsevahenditest 68 protsenti moodustasid umbrohutõrjevahendid, 17 protsenti seenhaiguste tõrjevahendid, 13 protsenti kasvuregulaatorid ja alla 1 protsendi putukatõrjevahendid, teatas statistikaamet. Oluliselt kasvas umbrohutõrjevahendite ja vähesemal määral kasvuregulaatorite ning seenhaiguste tõrjevahendite turustamine. Turustatud putukatõrjevahendite kogused vähenesid teist aastat järjest ligi poole võrra. 2021. aastal turustati viimase kümne aasta väikseim kogus putukatõrjevahendeid.

Statistikaameti analüütiku Swen Petersoni sõnul on umbrohutõrjevahendid olnud aastaid enim müüdud taimekaitsevahendid. "Eelmisel aastal turustati umbrohutõrjevahendeid 607 tonni ehk ligi viiendiku võrra rohkem kui 2020. aastal. See on suurim kogus läbi vaatlusaastate, ületades ka senise rekordi, kui 2016. aastal müüdi umbrohutõrjevahendeid 604 tonni," lisas Peterson.

Kui võrrelda Eestit teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, siis Eestis turustatud taimekaitsevahendite absoluutkogused on suhteliselt väikesed. Näiteks 2020. aastal müüdi kolme olulisemat taimekaitsevahendite rühma Hispaanias 66 000 tonni, Prantsusmaal 61 000 tonni ja Itaalias 46 000 tonni. Samas Eestis turustati 2021. aastal neid kolme tootekategooriat kokku 765 tonni. Kui võrrelda turustatud taimekaitsevahendite koguseid kasutusel oleva põllumajandusmaa kohta, siis 2020. aastal müüdi neid Maltal 9 kilogrammi, Küprosel 8 kilogrammi, Hollandis 5 kilogrammi, Eestis aga 2021. aastal 0,78 kilogrammi hektari kohta.

Taimekaitsevahendeid kasutatakse peale põllumajanduse ka metsanduses, puidutöötluses, maantee- ja raudteeservade korrashoiul, spordi- ja mänguväljakutel ning parkides. Samuti võib teatud taimekaitsevahendeid soetada oma aias kasutamiseks.

Turustatud taimekaitsevahendid on välismaalt ostetud ja Eestisse müügiks toodud taimekaitsevahendid. Taimekaitsevahendeid kasutatakse umbrohu, taimekahjurite, parasiitide ning putukate tõrjel. Taimekaitsevahendite kasutamine võib kliimatingimuste ning taimekahjustuste ja -haiguste erisuste tõttu aastati kõikuda.

Kindlustuse hinnad rallivad Covidi ja sõjamõjude tuules aina ülespoole

ERGO kindlustuse kindlustusvaldkonna juht Laui Tõnise näeb, et inflatsioonist tingitud hinnatõusu surve on suurem varade ja sõidukitega seotud kindlustusliikides. Foto: AIGAR NAG

IIZI Kindlustusmaakleri tootearendusosakonna juht Liisi Murde nendib, et võrreldes aastataguse ajaga on märgata hinnatõusu erinevate kindlustusliikide puhul. „Kõige hoogsamalt on kallinenud reisikindlustus. Seda suure kahjude hulga pärast, kus paljud juhtumitest on seotud reisi ärajäämisega Covid-19 tõttu. Rolli mängib ka meditsiiniabiteenuste kallinemine,” selgitab ta.

Üldine hinnakasv mõjutab

Populaarsematest jaekliendile mõeldud toodetest toob Liisi Murde kogu riigi arvestuses esile liiklus-, kasko-, reisi- ja kodukindlustuse. Ta lisab, et õnnetusjuhtumikindlustus on üks kindlustusliike, mille hind aasta jooksul väga palju muutunud ei ole.

Pooled ametist lahkunud ministrite nõunikud said preemiat

Peaminister Kaja Kallase ettepanekul vabastas president Alar Karis 3. juunil valitsuskoalitsiooni kuuluvad Keskerakonna ministrid, kelleks olid keskkonnaminister Erki Savisaar, kultuuriminister Tiit Terik, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, riigihalduse minister Jaak Aab, siseminister Kristian Jaani, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning välisminister Eva-Maria Liimets.

Koos seitsme ministriga pidid ametist lahkuma ka nende 24 poliitilist nõunikku, kellest vähemalt pooltele maksid ministeeriumid preemiat või tulemustasu.

Keskkonnaministeeriumis ei tööta enam seoses minister Erki Savisaare lahkumisega nõunikud Marek Metslaid, Riho Nagel, Ronald Ross, Jevgeni Tamme ja Tõnu Tuppits. „Neile maksti lõpparvena välja saamata töötasu ning kompensatsioon kasutamata puhkuse eest. Lisaks said nõunikud tööülesannete tulemusliku täitmise eest ühe kuupalga suuruse preemia,” ütles BNSile Tiina Reinart keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonnast. Riho Nagel sai preemiat 2900 eurot, Ronald Ross 2700 eurot, Jevgeni Tamme 2250 eurot, Marek Metslaid 750 eurot ja Tõnu Tuppits 2250 eurot.

Koos riigihalduse minister Jaak Aabiga lahkusid ametist ka tema nõunikud, kellele maksti välja palk, puhkusekompensatsioon ja preemia. Nõunikuna töötanud Kristi Rüütel sai kogusummana 6113 eurot, Risto Kask 7003 eurot ja Priit Pramann 6698 eurot.

3. juunil lõppesid ka välisministeeriumis poliitiliste nõunike Johannes Merilai ja Gerttu Blanki töölepingud seoses ministri Eva-Maria Liimetsa volituste lõppemisega. „Johannes Merilai sai tulemustasu pooleteise kuupalga ulatuses 4500 eurot. Gerttu Blank tulemustasu ei saanud, kuna ta töötas välisministri nõunikuna ligikaudu kuu aega,” ütles BNSile välisministeeriumi meedianõunik Anna Tisler-Lavrentjev.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist pidid seoses minister Taavi Aasa lahkumisega töölt ära minema ka nõunikud Moonika Parksepp, Tuuli Koch ning Tarmo Tammiste. Kõigile maksti lahkumisel tulemustasu ühe kuupalga ulatuses ehk 2800 eurot.

Siseministeeriumi personalipoliitika osakonnajuhata Aivi Sirp ütles BNSile, et kuna ministri Kristian Jaani nõunike töölepingud on seotud ministri ametiajaga, lahkusid töölt kõik kolm nõunikku: Mathi Kivi, Dan Lõhmus ja Riho Kangur. „Neile maksti maksti välja kasutamata puhkusepäevade jääk, mis on seadusest tulenev nõue,” lausus Sirp. Mathi Kivile maksti 781 eurot, Riho Kangurile 1800 eurot ja Dan Lõhmusele 2830 eurot.

Kultuuriminister Tiit Terikul oli kolm poliitilist nõunikku, kes pidid koos Terikuga automaatselt ametist lahkuma: Jukko Nooni, Jass Juuremaa ja Katarina Budrik. „Preemia või tulemustasu kohta mul hetkel info puudub, kuivõrd seda saab määrata ainult minister ise,” ütles BNSile kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus.

Koos tervise- ja tööminister Tanel Kiigega lahkusid töölt nõunikud Rasmus Sinivee, Kätlin Pääro, Liisa Merimaa, Alina Ader ja Aleksandr Zdankevitš. Preemiat neile ministeeriumi väitel ei makstud.

Peaminister Kaja Kallase ettepanekul vabastas president Alar Karis 3. juunil valitsuskoalitsiooni kuuluvad Keskerakonna ministrid, kelleks olid keskkonnaminister Erki Savisaar, kultuuriminister Tiit Terik, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, riigihalduse minister Jaak Aab, siseminister Kristian Jaani, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning välisminister Eva-Maria Liimets.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD