Sotsiaalpartnerite Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu delegatsioonid leppisid esmaspäeval kokku 2023. aasta miinimumpalga, edastati Eesti Ametiühingute Keskliidu pressiteates.

Kokkuleppe tulemusena tõuseb miinimumpalk järgmisel aastal tänavusega võrreldes 71 euro võrra ehk 725 euroni.

Tööandjate keskliidu juht Arto Aas märkis, et tegemist on kompromissiga, mis peaks arvestama nii kõrget inflatsiooni kui jahtuvat majandust.

"Kiirelt kasvavad sisendhinnad ja kulutused energiale seavad meie ettevõtjad tugeva surve alla, mis paraku Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele ja kindlustundele kaasa ei aita," kommenteeris Aas. "Samas on selge, et just väiksemate sissetulekutega töötajad vajavad kiire inflatsiooniga hakkama saamiseks rohkem tuge ja meie niigi väikesel tööjõuturul on iga kätepaar kõrges hinnas."

Kokkuleppe tulemusel tõuseb töötasu alammäär 10,9% ja moodustab 39,3% Rahandusministeeriumi poolt prognoositavast keskmisest palgast 2023. aastal.

Ametiühingute Keskliidu juhi Jaan-Hendrik Toomeli sõnul jääb värskelt tööandjatega sõlmitud miinimumpalga tõstmise kokkuleppe ja tulevast aastast rakenduva tulumaksuvaba miinimumi tõusu koosmõjus madalama sissetulekuga inimestele kätte üle 100 euro kuus.

"Kõrge inflatsiooni ja tõusvate energiahindade taustal on see madalamat palka teenivatele inimestele märkimisväärne rahaline võit ning aitab pisut upitada ka teisi alla keskmise jäävaid töötasusid," selgitas Toomel.

Esmaspäeval saavutatud delegatsioonide kokkuleppe peavad veel kinnitama liitude juhtorganid.

4. septembri seisuga on Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud 5470 inimest ning nende osakaal kõikidest registreeritud töötutest on 11,5 protsenti.

Eelmisel nädalal, 29. augustist kuni 4. septembrini, registeeris end töötuna arvele 335 sõjapõgenikku, selgub töötukassa statistikast.

Töötuna arveloleku lõpetas 140 registreeritud töötut, kellest 48 lõpetas töötuna arveloleku omal soovil ja 72 tänu tööle rakendumisele. Kokku on töötuna arvelolek lõpetatud 5877 inimesel, neist 4477 puhul tänu tööle rakendumisele.

Ukraina põgenikest on 54,5 protsenti tööd otsimas Harjumaal. Harjumaale järgnevad 10,7 protsendiga Ida-Virumaa ning 9,2 protsendiga Tartumaa.

Rahvusvahelise kaitse saajatest, kes on ennast töötuna registreerinud, on 79,1 protsenti naised ning 20,9 protsenti mehed. Vanusegrupi järgi on töötutest 11,1 protsenti 16–24-aastased, 75,8 protsenti 25–54-aastased ning 13,1 protsenti rohkem kui 55-aastased.

Töötuna arvele võetud Ukraina põgenikest on 62,1 protsendil kõrgharidus ja 11,4 protsendil kutseharidus. Haridustase on täpsustamata 9,7 protsendil ning erialase hariduseta on 16,9 protsenti registreeritud töötutest.

Viimase ametiala järgi on registreeritute seas enim teenindus- ja müügitöötajaid, 19,6 protsenti. Neile järgnevad tippspetsialistid 16,7 protsendiga ning tehnikud ja keskastme spetsialistid 12 protsendiga. Töökogemus puudub 13,5 protsendil.

Möödunud nädalal uutest registreeritud töötutest on töötutoetuse saajaid 96 ehk 28,7 protsenti. Kokku saab toetust või hüvitist 75,6 protsenti registreeritutest.