Transpordiameti uuringust selgub, et kui autojuht istub rooli väikse, näiteks 0,5-promillise joobega, suureneb tõenäosus sattuda surmaga lõppevasse liiklusõnnetusse viis korda.

1,5-promillise joobega juht satub liiklusõnnetusse võrreldes kaine juhiga aga lausa 130 korda tõenäolisemalt. Sellele, kuidas joobes juhtimine võib inimeste elu ära rikkuda, pöörabki tähelepanu pühapäeval alanud sotsiaalkampaania. Ergo kindlustuse kahjukäsitluse juriidilise osakonna juht Vaho Vahkal tõi välja näite kindlustusjuhtumist, mis kinnitab, et ka väike joove võib tuua miljonites kahju, rääkimata ohust elule ja tervisele.

"Paar aastat tagasi juhtus õnnetus, kus veokijuht sõitis rongile külje pealt sisse. Õnnetuse kogukahjuks hinnati 2,4 miljonit eurot," sõnas Vahkal. "Veokit juhtis 49-aastane mees, kel tuvastati haiglas joove. Kohtutäitur võtab tänase päevani igal kuul mehe kontolt maha 200 eurot, ning seda tema elupäevadeni lõpuni."

"Rahalisest kahjust hullem on aga oma elu ära rikkumine," lisas transpordiameti ennetustööosakonna ekspert Liis Sepp. "Süütunne ja häbi, vangla ja võlad on tagajärjed, millega peavad õppima elama liiklusõnnetuse põhjustanud joobes juhid."

Sepp tõi välja, et alkoholist tingitud liiklusõnnetusi põhjustavad täiesti tavalised, muudes tegevustes kohusetundlikud inimesed. Möödunud kolmel aastal on Eesti teedel joobes mootorsõidukijuhi süül hukkunud igal aastal üle kümne inimese.

Senise statistika alusel võib prognoosida, et sel aastal põhjustavad joobes juhid üle saja liiklusõnnetuse, mille tagajärjel saavad inimesed viga või kaotavad elu. PPA juhtivspetsialisti Gerli Grünbergi sõnul hukkus eelmisel aastal joobes juhi osalusel 17 ja sai viga 129 inimest.

"31 protsenti kõikidest liikluses hukkunutest kaotas elu liiklusõnnetuses, kus osales joobes mootorsõidukijuht," sõnas Grünberg. "Kuigi Eestis on joobes peaga rooli istumisele nulltolerants, liikleb meie andmetel Eesti teedel iga päev 1000–4000 joobes juhti. Nende kõrval liiklevad meie abikaasad, lapsed, emad-isad, õed-vennad, sõbrad ja kolleegid – teedel toimuv on meie kõigi ühine mure."

"5-protsendise kangusega 0,5-liitrine õlu ei kao organismist kiiremini kui kahe tunniga. 80 kilo kaaluval tervel mehel võtab alkoholi täielik kadumine organismist aega vähemalt 2,5 tundi. 60 kilo kaaluval naisterahval üle kolme tunni," tõi Grünberg välja. "Juba 0,2 mg/g alkoholi veres mõjutab sõidukijuhi sõiduvõtteid. Kui joobes juhil läheb õnneks, peatab teda kaaskodanik või politseinik, halvimal juhul jääb tema karistuseks kanda südametunnistusel kelleltki võetud elu."

Algas eraettevõtete initsiatiivil ning transpordiameti ja PPA nõustamisel valminud sotsiaalkampaania, mille eesmärk on teadvustada joobes juhtimisega kaasneda võivaid tagajärgi. Liis Sepp tõi välja faktid, millele soovitakse kampaaniaga tähelepanu pöörata:

1,5-promilline joove suurendab liiklusõnnetusse sattumist kuni 130 korda.
0,5-promilline joove suurendab fataalsesse liiklusõnnetusse sattumist viis korda.
Joobes juhtimise karistuseks on rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.
Joobes juhtides raske õnnetuse põhjustamine võib lõppeda kuni 12-aastase vangistusega.

Joobes juht võib kaotada juhiload kuni üheksaks kuuks.

Ukraina sõjapõgenikud saavad juba alates reedest nii rongides kui ka linna- ja maakonnaliinibussides kasutada eriõigustega ühistranspordikaarti, mis annab neile tasuta sõidu õiguse.

"Venemaa on alustanud põhjendamatut sõda Ukraina vastu ning Eesti toetab Ukrainat ja selle riigi inimesi. Sõjapõgenikud on pidanud jätma selja taha oma senise harjumuspärase elu ja väga paljust loobuma. Hoiame kokku ja aitame neid. Tasuta sõiduõigus rongides ja bussides on seda kõike arvesse võttes üks väike, kuid oluline lüli, et meie Ukrainast pärit sõbrad tunneksid end Eestis mugavamalt ja turvaliselt," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Alates reedest võimaldavad Elron ja transpordiamet koostöös ühistranspordikeskustega Ukraina sõjapõgenikele tasuta sõitu. Linnad, kus on bussi-, trammi ja trolliliinid, ühinesid sõjapõgenike tasuta sõiduõigusvõimalusega. Tasuta sõiduõigus ei laiene kommertsbussiliinidele – näiteks Tallinna-Tartu bussiliinidele.

Tasuta sõiduõiguse tõendamiseks saavad sõjapõgenikud neid vastu võtvast kohalikust omavalitsusest või piirkondlikust ühistranspordikeskusest vastava ühistranspordikaardi, mis kehtib nii rongides, trammides, trollides kui ka bussides. Lisaks peab rongiga reisijal olema ette näidata isikut tõendav dokument.

Oma sõite saab hõlpsasti planeerida reisiplaneerijas web.peatus.ee, mis on keskne kanal usaldusväärsete ühistranspordiühenduste ja andmete jaoks reaalajas üle kogu Eesti.