EESTI ELU

Valitsus kinnitas pensionite 7,9-protsendilise tõusu

Analüüs: pensionäridel kulub tervisele ligi kahe kuu pension FOTO: PixabayValitsus kinnitas neljapäevasel istungil tänavuse aasta riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,079, mis tähendab, et pensionid tõusevad 1. aprillist keskmiselt 7,9 protsenti.

Alates 1. aprillist on rahvapensioni suurus 275,34 eurot, pensioni baasosa suurus 255,7562 ja aastahinne 7,718 eurot, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Pensioni kogumine äreval ajal – mida tasub teada ja kuidas toimetada?

Kaire Peik Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht

Aasta algas finantsturgudel, ennekõike tehnoloogiasektoris, teatava ebakindlusega. Uue hoobi said turud aga 24. veebruaril Ukrainas alanud sõja tõttu, millele kohe järgnesid paljude riikide sanktsioonid Venemaa vastu. Sanktsioone on oodata veelgi.

On selge, et Ukraina sõda mõjutab paljusid riike üle maailma, ka Eestit. Ühelt poolt on loomulik tunda ärevust ja sügavat muret sõjategevuse pärast ning loota, et sellele tuleb viivitamatult lõpp. Teisalt tunnetame ratsionaalselt, et tuleb jätkata igapäevaeluga, seejuures tulla toime ka kuludega, mida põhjustavad kallinevad kaubad ja teenused.

Ettearvamatud sündmused ja heitlikud finantsturud võivad nii mõnelgi pensionikoguja panna silmitsi dilemmaga: kas jätkata kogumisega või valida mõni muu võimalus?

Sellele küsimusele vastust leides tasub pidada silmas, et pensioniks kogumine kestab aastakümneid, mille jooksul võib ette tulla nii investeeringute väärtuse hüppelist kasvu kui ka madalseisu.

82 protsenti eestimaalastest toetab sõjapõgenike vastuvõtmist

82 protsenti eestimaalastest toetab sõjapõgenike vastuvõtmist

Kantar Emori poolt märtsi keskel läbi viidud uuring näitab, et Eesti elanikkond toetab ülekaalukalt nii Ukraina valitsuse rahalist toetamist kui ka Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist. 

Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist toetab 82 protsenti eestimaalastest,  vastu on 14 protsenti inimestest. Põgenike vastuvõtmise poolt on tervelt 93 protsenti eestlastest, muust rahvusest inimeste seas on toetus vastuvõtmisele madalam ehk 60 protsenti. 

Kõrge on toetus ka Ukraina valitsuse aitamisele rahalise abi ning relvastuse näol — seda toetab 72 protsenti inimestest. Muust rahvusest elanikud aga toetavad sellist abi tunduvalt vähem, 34 protsenti toetab Ukraina valitsuse rahalist ning 29 protsenti relvastusega abistamist. 

Kantar Emori uuringueksperdi Anna Karolini sõnul peegeldavad uuringutulemused eestimaalaste tugevat solidaarsustunnet ukrainlastega. „Nagu näeb heldest annetuskäitumisest, on eestimaalased valmis Ukraina sõjapõgenikke üle Eesti vastu võtma ning peavad õigeks ka Ukraina valitsuse toetamist nii rahalise abi kui ka relvastusega. Toetus on kõikides ühiskonnagruppides peale rahvuse üldjoontes sarnane, põgenike vastuvõtmist toetavad teistest veidi enam vanemas eas, üle 75-aastased inimesed,“ kommenteeris Karolin.

„Muust rahvusest inimeste reaktsioon on vastuolulisem, kuigi põgenike vastuvõtmist toetab üle poole muust rahvusest elanikke. Muu toetuse koha pealt ei soovita aga sõjas kindlat poolt võtta ja eks ka Eestis elavate erinevate rahvusgruppide seas võivad seisukohad omakorda veel erineda,“ selgitas Karolin.

Märtsikuises küsitluslaines osales 1282 Eesti elanikku vanuses 15–84 eluaastat.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD