Esmaaspäevahommikuse seisuga on haiglas 679 koroonaviirusega nakatunud patsienti ja ööpäevaga suri 11 nakatunut.

327 inimest vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 199 ehk 60,9 protsenti on vaktsineerimata ja 128 ehk 39,1 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,9 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 6,2 vaktsineerimata inimest päevas.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 57 uut haigusjuhtu, millest 27 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 39 sümptomaatilist COVID-19 patsienti päevas.

Suri 11 koroonaviirusega nakatunud inimest, vaktsineerimise andmed on täpsustamisel: 62-aastane mees, 68-aastane mees, 73-aastane naine, 77-aastane mees, kaks 79-aastast naist, 82-aastane naine, 85-aastane naine, 91-aastane mees, 92-aastane mees, 95-aastane naine.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 4277 testitulemust, millest 2281 osutus positiivseks. Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 280,6 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 405,7 vaktsineerimata inimest päevas.

Ööpäeva jooksul manustati 326 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 33. Esmaspäevahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 429 876 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63 protsenti.

Riigi Ilmateenistus andis Harjumaale, Hiiumaale, Saaremaale ning Lääne ja Pärnu maakonnale teise taseme tormihoiatuse. See tähendab, et ilm on ohtlik, tuleb olla tähelepanelik ja valmistuda ka tormist tingitud ebameeldivusteks.

Ilmateenistuse prognoosi järgi tugevneb täna ennelõunal saartelt alates edela- ja läänetuul 15, puhanguti 23 meetrini sekundis, saartel ja rannikul 15-22, puhanguti 28, lühiajaliselt kuni 31 meetrini sekundis.

„Selleks, et võimalikke tormikahjusid vältida, tasub aiast ja terrassilt korjata kokku aiamööbel, batuudid ja kõik muud esemed, mis võivad tugeva tuulega lendu minna. Samuti tuleb arvestada sellega, et tugev tuul võib põhjustada tormimurdu ja sulgeda teid, mõneks ajaks võib tormi tõttu katkeda ka elektriühendus,“ ütles Päästeameti vastutav korrapidaja Martin Lambing.

Selleks, et tormist põhjustatud ebamugavused oleksid võimalikult väiksed, soovitab Päästeamet elanikel valmistuda.

Enne tormi:

• Korja õuest kokku tuulega lendu tõusta võivad esemed.
• Pargi sõiduk lagedale või garaaži.
• Arvesta võimalike elektrikatkestustega: varu koju piisavalt toitu ja jooki.
• Tangi auto kütusepaak täis.

Tormi ajal:

• Püsi siseruumides.
• Väldi autosõitu. Kui sõit on vältimatu, vali sobiv sõidukiirus ning arvesta teele langeda võivate puude või muude takistustega.
• Hoia eemale maha langenud elektriliinidest. Teavita neist Elektrilevi rikketelefoni numbril 1343 ja eluohtlikest olukordadest Häirekeskust numbril 112.
• Elektrikatkestusest või ohtlikust olukorrast saab teada anda ka veebirakenduses MARU. Samuti saab sealt infot rikke likvideerimise prognoositava aja kohta.
• Võimalusel väldi ahju kütmist – korsten võib tugeva tuule tõttu tagurpidi käima hakata ja suitsu tuppa puhuda.
• Inimvigastuste ja otsest ohtu põhjustavate purustuste korral helista hädaabinumbril 112.

Juhul kui elekter peaks katkema, siis:

• Teavita sellest ka elektriettevõtteid.
• Elektrikatkestuse korral kasuta valgusallikana pigem patareidel töötavat taskulampi, mitte küünlaid.
• Jälgi infokanaleid täiendavate prognooside ja käitumisjuhiste saamiseks: abiks on patareidega raadio või autoraadio.
• Tunne huvi, kas sinu tutvuskonna vanemate inimestega on samuti kõik korras.