Eesti perearstid kutsuvad alates sellest nädalast inimesi perearstikeskustesse vaktsineerima - perearsti juures saab vaktsineerida ennast COVID-19 haiguse vastu, alustades vaktsineerimiskuuriga või saades lisakaitset tõhustusdoosi näol.

„Perearst on kõige lähem partner inimese jaoks, seega meil on hea meel, et esmatasandi tervishoiutöötajad tulevad taas vaktsineerimisele appi. Eelkõige soovime kaitsta riskirühmasid ja vaktsineerimata inimesi, kuna vaatamata suvele COVID-19 patsientide hospitaliseerimine kasvab. Üle 60-aastaste hospitaliseeritud patsientide osakaal moodustab 82 protsenti patsientide üldarvust, seega kõik üle 60-aastased inimesed ning üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt, peaksid esimesel võimalusel alustama vaktsineerimisega või saama tõhustusdoosi,“ ütles tervisekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann.

Lähenev sügis toob kaasa haigestumiste kasvu. Perearstid ootavad kõiki riskirühmadesse kuuluvaid inimesi, kes veel ei ole end vaktsineerinud koroonaviiruse vastu või vajavad tõhustusdoosi, seda esimesel võimalusel tegema. „Täna teame, et vaktsineerimine ei anna täielikku kaitset haigestumise vastu, kuid haigus kulgeb enamasti kergemalt ja inimesed ei satu haiglasse,“ selgitas perearstide seltsi juhatuse liige doktor Elle-Mall Sadrak. „Õige aeg kaitsesüstiks on just nüüd, sest nii jõuab tekkida ka vajalik kaitse. Panen perearstina kõigile südamele, et kui olete otsust edasi lükanud, siis nüüd kindlasti tegutseksite. Koroonaviirusesse haigestumine võib kaasa tuua pikaajalised vaevused, mis häirivad igapäevaelu veel pikalt pärast tervenemist. Samuti näitab praktiline kogemus, et riskirühmadesse kuuluvad inimesed põevad raskemalt ning mõistlik on teha kõik, et seda vältida," kinnitas Sadrak.

Kõigil soovijatel on võimalik endale teiseks tõhustusdoosiks aega broneerida võttes ühendust oma perearstikeskusega või kasutades digiregistratuuri teenust, kui viimasest doosist või COVID-19 põdemisest on möödas vähemalt kuus kuud. Kuigi ekspertkomisjon on andnud soovituse, et teise tõhustusdoosi võiksid teha eeskätt riskirühma kuuluvad inimesed, saavad soovi korral ennast vaktsineerida ka kõik riskirühma mittekuuluvad inimesed. Veebilehel www.vaktsineeri.ee on võimalik leida infot kõikide avatud vaktsineerimiskabinettide registreerimise ja lahtiolekuaegade kohta igas maakonnas.

Inimesi nõustavad individuaalselt vaktsineerimise küsimustes eelkõige perearstid, kuid seda teevad ka kõik teised vaktsineerivad tervishoiuteenuse osutajad. Meditsiinilist nõu saab küsida perearsti nõuandetelefonil 1220 ja üldistele vaktsineerimisega seotud küsimuste korral saab informatsiooni riigi infotelefonilt 1247 või tervisekassa klienditeeninduse telefonilt +372 669 6630.

Taisto Liinid lõpetas esmaspäevast, 22. augustist majandusliku mittetasuvuse tõttu 15 Tallinna–Pärnu ja Tallinna–Paide–Viljandi–Valga marsruutidel sõitva kaugliini teenindamise, 16. augustil lõpetati ka Tartu–Viljandi–Pärnu liin.

Ettevõte jätkab Võru–Tartu ja Võru–Tallinna bussiliinidel. Käigus ei ole enam 20 väljumist päevas, teatas ettevõte. 

Taisto Liinide juhataja Taisto-Taimo Kängsepa sõnul on liinivedu viimasest kahest koroonatalvest räsitud ja on näha, et kolmas talv parem ei tule. "Bussinduses loevad tegevusmahud ja kunagiste mahtude taastumisele ei saa panustada. Vahepeal on maailm ja inimeste harjumused muutunud," kommenteeris Kängsepp pressiteates. Ta märkis ka, et diislikütuse hind on vähemalt kaks korda kallim kui kaks suve tagasi.

"Kolmanda asjaoluna tuleb ära mainida, et kuigi ühistransport osana turismisektorist on koroonalainetest kõige rohkem pihta saanud majandussektor, siis valdkonda reguleerivat ühistranspordiseadust ei ole peetud vajalikuks viimase kahe ja poole aasta jooksul praegustele muutuvatele oludele vastavaks kohandada," nentis bussifirma juhataja. 

22. augustist jätkab Taisto Võruga seotud Võru–Tartu ja Võru–Tallinna bussiliinide teenindamisega, lisaks keskendutakse tellimusvedudele, suuremas osas väljaspool Eestit. "Sellise suure üleriigilise liinibusside võrgu käigushoidmise lõpetame ära, praegusel kujul ei ole sellel ettevõtlusvaldkonnal perspektiivi," tõdes ta.

Liinide sulgemiseks loa andnud transpordiameti korralduse järgi selgitas Taisto, et pärast suvise tipp-hooaja lõppu väheneva reisijate arvu tingimustes liinide teenindamise jätkamisel ootaks ettevõtet kiire maksejõuetus.

Juulis esitatud taotluses soovis Taisto algselt liinide lõpetamist augusti keskpaigas, nentides seejuures, et ettevõte majanduslik olukord on väga halb. Transpordiamet selgitas aga, et nõnda lühikese etteteatamisega pole võimalik liinilube kehtetuks tunnistada, sest eelteavitamiseks jääv aeg on ebamõistlikult lühike ja sõitjatele ei jää piisavalt aega alternatiivsete sõiduvõimaluste leidmiseks.

Samuti ei jääks piisavalt aega ühistranspordikeskustele, et hinnata uute liinide käivitamise ja/või olemasolevate ümberkorraldamise vajadust. Transpordiametile ei ole esitatud ühegi vedaja poolt taotluseid, mis asendaksid Taisto liine, samuti ei ole ametile teada, et mõni teine vedaja oleks valmis koheselt mõnda liini teenindama. 

Amet pakkus liinide lõpetamise tähtajaks 31. augusti, ent Taisto sõnul ei oleks ettevõte oma majandusliku olukorra tõttu võimeline liine augusti lõpuni vastavalt kinnitatud sõiduplaanidele ja seadusi järgides teenindama. Samuti lõpetas ettevõte täieliku maksejõuetuse vältimiseks liinide teenindamiseks vajaliku kinnisvara kasutamise lepingud Harjumaal.