Kevadel lõppenud kütteperioodil tegid kohalikud omavalitsused kokku 119 000 otsust kuni keskmise sissetulekuga peredele elektri-, gaasi- ja kaugkütte hüvitise välja maksmiseks kogusummas 14,7 miljonit eurot. Sellele lisandusid riigi automaatsed toetusmeetmed, mis rakendusid otse tarbijate elektri- ja gaasiarvetele.

Riigihalduse minister Riina Solmani sõnul oli tegemist olulise abiga leibkondadele, sest energiahinnad läksid ootamatult üles. „See raha oli paljude perede jaoks oluliseks abiks selle osa energiahindade kasvu hüvitamisel, mida universaalmeetmed ehk elektri ja gaasi hinna ülempiir ning võrgutasu vabastused, ei katnud,“ märkis Solman.

Solman rõhutas, et energiakulude piiramisega tegeleb ka uus valitsus viies ellu energiaturu reformi ja kavandades ka toetusmeetmeid. Minister lisas, et omavalitsustel on ka sel talvel oluline roll inimeste aitamisel, kuna uued riiklikud meetmed ei kata kõiki olukordi. Omavalitsused saavad aidata inimesi toimetulekutoetuse ja erakorralise abi kaudu ning enamikel on olemas ka näiteks meetmed puudega kütvate koduomanike jaoks. „Olukord ei lähe paraku inimestele kergemaks ja panen omavalitsustele südamele, et abivajajaid unarusse ei jäetaks,“ ütles Solman.

Omavalitsuste kaudu makstud toetustest 74% moodustasid elektri-, 15% gaasi- ja 11% kaugküttekulud. Kui üleüldine keskmiselt välja makstud toetussumma oli 124 eurot, kujunes hüvitis suuremaks peamiselt Harjumaa piirkondades, kus on palju elektri- või gaasiküttel elumaju. Näiteks tuli Kiili vallas keskmiseks väljamakstud summaks 232, Viimsi vallas 216, Rae vallas 214, Harku vallas 212 ja Saku vallas 204 eurot. Lisaks oli keskmine väljamakse teistest oluliselt suurem Luunja (250 eurot) ja Kambja (200 eurot) valdades Tartumaal.

Kõrgete energiahindade mõju leevendamiseks on valitsusel kavas sügisel astuda mitmeid samme. Näiteks toetada elanikke nii elektri, gaasi kui kaugkütte kulude katmisel, kui ka võimaldada kodutarbijal minna üle elektrit ostes börsivälisele universaalteenusele.

Eelmisel perioodil kulus riigil kodutarbijate energiatoetuse meetmetele kokku 171 miljonit eurot.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta teises kvartalis 1693 eurot ehk 10,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

„Teise kvartali palgakasv on 10,1% näol olnud viimaste aastate suurim,“ ütles statistikaameti analüütik Argo Tarkiainen. Analüütiku sõnul võib palgakasvu üheks põhjuseks olla surve palkadele seoses üldise hinnatõusuga.

Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side (3034 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2746 eurot) ning energeetika (2337 eurot) tegevusaladel. „Keskmine brutokuupalk oli madalaim majutuse ja toitlustuse (1048 eurot), kinnisvaraalase tegevuse (1183 eurot) ning muude teenindavate tegevuste (1255 eurot) tegevusaladel,“ osutas Tarkiainen.

Keskmine palk kasvas kõige enam majutuse ja toitlustuse (18,6%) ning töötleva tööstuse (14,8%) tegevusaladel.

Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harju (1829 eurot) ja Tartu maakonnas (1753 eurot) ning madalaim Valga (1182) ja Hiiu maakonnas (1117 eurot). Kõige enam tõusid aastaga palgad Ida-Viru (16,0%) ja Põlva maakonnas (14,8%). Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk Valga (0,3%) ja Hiiu maakonnas (4,4%).