EESTI ELU
Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks elektrituru reformi eelnõu, millega pannakse riigiettevõttele Eesti Energia kohustus müüa alates selle aasta oktoobrist kuni 2026. aasta 30. aprillini elektrit Eesti kodutarbijatele ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena.
Kuna tegemist on ajakriitilise reformiga, taotleb valitsus riigikogu juhatuselt erakorralise istungjärgu kokku kutsumist 31. augustiks enne parlamendi sügisistungjärgu algust.
Eelnõu kohaselt sätestatakse alused universaalteenuse raames ostetava elektrienergia tootmishinna kooskõlastamiseks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Eelnõu ei sätesta seega universaalteenuse hinda, vaid paneb paika hinnakujunduse põhimõtted. Universaalteenuse hind selgub plaani järgi septembri keskpaigas, kui seaduse muudatused on vastu võetud ja konkurentsiamet pärast kooskõlastusprotsessi elektrimüüjatega hinna määrab.
Hinna määramisel peab konkurentsiamet võtma arvesse elektri tootmiskulusid ja elektritootja mõistlikku kasumit. Elektrimüüja võib juurde arvestada müügikulud.
Ka teised elektrimüüjad võivad oma klientidele universaalteenust pakkuda ning nad saavad õiguse osta selleks vajamineva elektri riigi elektritootjalt.
Kodutarbijad, kes on varasemalt sõlminud elektrienergia lepingu, saavad universaalteenusele üle minna ilma kehtiva lepingu lõpetamise leppetrahvita. Universaalteenusest saab tarbija igal hetkel välja astuda.
Universaalteenuse hind hakkab automaatselt kehtima ka kõigi praegu üldteenust kasutavate kodutarbijate jaoks. See tähendab inimeste jaoks, kes pole seni elektrienergia ostulepingut sõlminud ja tarbivad seetõttu börsielektrit.
Valitsus toonitas, et universaalteenus ei ole mõeldud tasuta või ülisoodsa elektri pakkumiseks, vaid tegemist on riigipoolse valikmeetmega, mis peaks aitama inimesi tuleva talve vaates ja tagama selle, et ei tuleks maksta elektri tipuhindasid.
Visa programmi She’s Next jaoks läbi viidud uuringus osalenutest arvab 42 protsenti, et Eestis peaks olema rohkem naisettevõtjaid, 8 protsenti ei ole sellega nõus ning pooled jäävad vastuse võlgu.
Vanuserühmade lõikes näeksid naisi meelsamini ettevõtluses 18–29-aastased ja kõrgharidusega inimesed, teatas Visa. Sugude lõikes on näha olulist erinevust – kui naistest arvab 49 protsenti, et naisettevõtjaid võiks olla rohkem, siis meestest on samal arvamusel 35 protsenti.
Lisaks ilmneb uuringus arvamus, et naistel on ettevõtlusega alustamine keerulisem. Käärid on siin suured, sest meestest arvab 28 protsenti, et naistel on ettevõtjaks saamine keerulisem, samas kui naistest on samal seisukohal 58 protsenti. Kokkuvõttes arvab suurem osa vastanutest – 43 protsenti –, et ettevõtjaks hakkamine on meeste jaoks lihtsam, 34 protsenti pole selles kindlad ja 23 protsenti ei ole väitega nõus.
Naisettevõtjate motiveerimiseks käivitas Visa programmi She’s Next, millega valitakse Balti riikides välja neli naistele kuuluvat ettevõtet, millest igaüks pälvib 10 000-eurose kasvuraha ning 5000 eurot turundustegevusteks. Programm toimub koostöös Luminori ja ülemaailmse rahastamisplatvormiga IFundWomen. Kasvurahale saab kandideerida 30. septembrini.
Uuringu viis 2022. aasta juulis Eestis läbi uuringufirma Norstat programmi Visa She’s Next jaoks. Küsitluses osales 1000 inimest vanuses 18–74 aastat.
- Omavalitsuste kaudu maksti peredele energiahüvitist kokku ligi 15 miljonit eurot
- Keskmine palk oli teises kvartalis 1693 eurot
- Võrumaa keskraamatukogu hange kukkus tehnilistel põhjustel läbi
- Perearstid: just nüüd on õige aeg vaktsineerida
- Taisto Liinid lõpetas esmaspäevast enamuse kaugliinide teenindamise
- Vaktsiinikahjusid on hüvitatud vaid seitsmele taotlejale
- Uute firmade registreerimine vähenes ja pankrottide arv kasvas EL-is
- Euribori tõus mõjutab ka korterelamute renoveerimislaene
- FOTOD Selgusid haridusprogrammi "Ettevõtlik kool" Võrumaa parimad
- Taasiseseisvumispäevale eelnevat tööpäeva ei lühendata
- FOTOD Vaabina kortermaja ümbritsevad lummavad lillepeenrad
- Eestit tabasid ulatuslikud küberrünnakud
- Kolmapäeval tõuseb elektri börsihind rekordilise 682,05 euroni
- Haiglaravil on 136 koroonahaiget
- Ka teised elektrimüüjad plaanivad hakata pakkuma universaalteenust
- Tulumaksuvabamiinimumi tõus viib riigieelarvest ligikaudu 80 miljonit
- Elektri hinna tõttu tõstetakse veeteenuse hinda
- Bolt alandab tõukerataste piirkiirust
- Juulis jätkusid ummistusründed Eesti veebilehtedele
- SEB selle aasta sügisest uusi õppelaene ei väljasta
- Luminor palub olla valvas võimalike armupettuste osas
- Võru linn müüb enampakkumistel 15 kinnistut
- Vähempakkumise tulemusel lisandub lähiaastatel turule 540 GWh roheelektrit
- Ohusireenide asukohtade esialgne valik on olemas
- Sõda ja energiakriis on segi paisanud puiduturu
- Pakutavad palgad kasvasid 2022. aasta esimeses pooles 9%
- Koroonaajal on enim lisandunud tarkvaraarendajaid
- Erakondade reitingud: SDE möödus Eesti 200-st ja Isamaast
- Kohvi nautlemise kunst: milline röst on see õige?
- Puidutööstuste töövahendid on liialt sageli korrast ära
- G. Otsa mälestusvõistluse pikamaaujumises võitsid Iltsisin ja Mõtsnik
- Juunis majutusettevõtetes peatunute arv kasvas aastaga 56 protsenti
- Hüppeliselt on kasvanud huvi diisel- ja elektriautode vastu
- TTJA: pagasiga seotud probleemid mõjutavad reisimist
- Lähipäevil on tulemas ilusad ja soojad suveilmad
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/13/Vastseliina hooldekodu Lootspillimang (2).jpg?width=2023&height=1349)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/18/Aasta kool (4).jpg?width=2023&height=1349)
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Enim tekitab liikluses probleeme eri tempodes liikumine">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Kõige rohkem häirivad Eesti juhte need, kes takistavad neil sõita soovitud tempos - juhtidele ei meeldi liiklusummikud, vahele trügimised ega liiga aeglased liiklejad, nii kinnitab If Kindlustuse poolt läbi viidud uuring.
Uuringust selgus, et koguni 58 protsenti Eesti juhtidest saab kurjaks, kui keegi nende sõidurajale ette keerab. 44 protsenti juhtidest häirib, kui keegi pidurdab nende ees ootamatult, ja 43 protsenti juhtidele ei meeldi liiga aeglaselt liikuvad sõidukid. Sama palju leidub neid, kes ei talu seda, kui neil ei lubata rada vahetada, kuigi nad näitavad suunatuld. Kolmandikule juhtidest ei meeldi need, kes ummikus ette trügivad, olgu need siis teised autod, mootorrattad, mopeedid või jalgrattad.