Menu

.      

EESTI ELU

FOTO: VT

Kätte jõudnud jõulukuu, kestev advendiaeg ja pikad pimedad õhtud tähendavad seda, et inimesed kaunistavad kodusid ning põletavad ka rohkem küünlaid. Selle juures ei tohi unustada tuleohutust, sest hooletus lahtise tule kasutamisel on üks suuremaid tulekahjude tekkepõhjuseid.

Käesoleva aasta esimese kümne kuuga on Eestis olnud 306 hoonetulekahju, mis said alguse lahtise tule kasutamisest. Sinna hulka kuuluvad ka küünaldest alguse saanud põlengud. 2015. aastal põhjustas hooletus lahtise tule kasutamisel 489 hoonetulekahju.

Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Maido Nõlvak osutab, et hooletusest tingitud tuleõnnetused on alati välditavad: „Pühadeks valmistudes ja oma kodusid kaunistades peab meeles pidama, et küünlad on oma ilust hoolimata tuleohtlikud. Kindlasti ei tohi küünalde ümber paigutada kaunistusi, pärgasid või muud sellist, mis võib kergesti süttida ning põlevad küünlad peavad olema stabiilsel ja tulekindlal alusel. Samuti ei ole tegelikult mõistlik põletada küünlaid jõulukuusel, vaid seal on need turvalisem asendada elektriküünaldega.“

„Oma kodude tuleohutuse tagamiseks on kõige olulisem võimalikke ohte endale teadvustada ja nende üle järele mõelda. Kui me teame, kus ohud varitsevad, oskame me neid ka vältida ning juba juhtunud õnnetuse korral õigesti käituda. Kindlasti peab igas elamises olema ka töökorras suitsuandur. See annab kahjutulest varakult märku ning jätab inimestele piisavalt aega reageerida ja tuli kustutada või evakueeruda ja päästjad kutsuda,“ õpetab Nõlvak.

Õnnetuste vältimiseks tuleb meeles pidada:

põlevat küünalt ei tohi kunagi jätta täiskasvanu järelvalveta

küünlad tuleb paigutada nii, et lapsed või koduloomad neid mänguhoos ümber ei ajaks

enne kodust lahkumist või magama heitmist tuleb kontrollida, kas küünlad on kustutatud

küünlad tuleb asetada mittepõlevast materjalist alusele

küünlad peavad olema ohutus kauguses kergesti süttivatest esemetest, näiteks kardinatest

küünla ümber ei tohi paigutada pärgasid ega muid kaunistusi, mis võtavad kergesti tuld

teeküünlaid ei tohi mitmekaupa lähestikku süüdata, sest kõrge temperatuur võib parafiini süüdata

õueküünlaid tohib põletada ainult õues ning eemal kergesti süttivatest materjalidest

FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

Kui ees seisab koduvahetus, tuleb langetada mitmeid pere rahakotti puudutavaid otsuseid. Kas müüa olemasolev kinnisvara  või mitte? Kas müügist saadavast rahast piisab uue ostmiseks? Kas ja kui palju on vaja võtta kodulaenu? Kas omafinantseering on olemas või tuleb otsida lisatagatis? Võimalusi koduvahetuseks on mitmeid. Milline on sobivaim, sõltub paljuski olemasolevatest kohustustest ja varadest.

Enne müüd vana, siis ostad uue

Kui kodu on ostetud laenuga, on koduvahetuseks lihtsaim võimalus see kõigepealt müüa, maksta laenujääk pangale tagasi ja valida välja uus eluase. Kui vana korter saab müüdud ja uus kodu ostetud, jääbki üle vaid sisse kolida.

Olukord on veelgi lihtsam, kui kodul ei ole laenu. Siis võib selle maha müüa ja suurema kodu ostuks laenu juurde võtta. Kui pere maksevõime lubab, ei pea vana kodu maha müüma. Selle võib alles jätta, välja üürida, hoida lastele või kasutada näiteks uue kodu ostmisel lisatagatisena.

Kõige ebamugavam on selle lahenduse juures küsimus, kus elada ajal, kui vana kodu on müüdud, kuid uut pole veel leitud? Alustada võiks rahakotisõbralike võimaluste uurimisest: näiteks ajutine kolimine vanematekoju või sõprade-tuttavate tühjalt seisvasse korterisse. Ka üürikodu on võimalus, kuid siis tuleb arvestada suurema väljaminekuga.

Enne ostad uue, siis müüd vana

Kuna kinnisvaraturul liiguvad parimad pakkumised väga kiiresti, satuvad paljud olukorda, kus uus kodu on välja vaadatud, kuid senise kodu müük mingil põhjusel takerdub. Siis on võimalik uue kodu ostmiseks taotleda teist kodulaenu, et alles sissekolimise järel tegeleda eelmise müügiga.

Sellise lahenduse puhul peab kõigepealt kaaluma pere maksevõimet, sest nii kaua kui vana kodu pole veel müüdud, tuleb korraga maksta kaht kodulaenu. Seega tasub mõelda, kas ja kui kaua kannatab rahakott mitme laenu ja ka kahe kodu kommunaalkulude maksmist. Lisaks tuleb tulumaksudeklaratsiooni täites meeles pidada, et tuludest saab maha arvata vaid ühe, koduna kasutatava kinnisvara laenuintressid.

Järgmiseks tuleks pangaga läbi rääkida koduvahetuse tingimused. Üldjuhul eeldab pank koduvahetuse puhul, et vana kodu müüakse maha ühe aasta jooksul. Niisiis tuleks kohe peale uues kodus sisseseadmist hakata aktiivselt tegelema vana kodu müügiga, sest mida varem kahest laenust vabaneda, seda parem.

Maksepuhkus ja väike laenujääk on abiks

Juhul, kui kahe kodulaenu pidamine muudab pere-eelarve pingeliseks, saab pangalt küsida maksepuhkust.

Vajadusel võib kodupank ajutiselt peatada esimese kodulaenu põhiosa tagasimaksed, nii et kinnisvara müümise ajal maksad vaid intresse. Selle lahenduse kasulikkus sõltub eelkõige sellest, kui suure osa kuumaksest intressid moodustavad. Kuna paljudel peredel on laenuperioodi alguses intresside osa võrdlemisi suur, siis ei pruugi maksepuhkus kuigi palju leevendust tuua. Tegelikult tasubki juba esimest kodu laenuga ostes mõelda veidi kaugemale. Kui on tõenäoline, et esimesse koju väga pikaks ajaks ei jääda ja lähitulevikus on plaanis suurem eluase osta, tasub laenuperioodi algul kaaluda võimalikult suurt laenu põhiosa tagasimakset. Nii väheneb laenujääk kiiremini ja uue kodu ostmisel pöördub see koduvahetaja kasuks. Kui laenu põhiosa on suuremas osas tagasi makstud ja laenu jääk tagatise vastu on väike, saab seda kasutada uue kodu ostmisel – nii pääseb suurema omafinantseeringu kogumisest ega pea otsima lisatagatist uue laenu võtmiseks.

Kasuta professionaali abi

Kui uus kodu on ostetud, tuleb tegelema hakata vana kodu müügiga.

Soovitud müügihinna saamiseks tuleb aega varuda ja müügiga peab aktiivselt tegelema. Mõistlik on seada endale eesmärk, mis ajaks peab korter või maja müüdud olema ja milline on madalaim hind, millega ollakse valmis kinnisvara müüma. Kui aasta jooksul sobivaid pakkujaid ei leidu, peaks ehk hinnas veidi alla tulema. Müügile aitab kindlasti kaasa, kui kinnisvaral on realistlik turuhind. Kinnisvaraportaalides ringi vaadates võib jääda tegelikkusest kallutatud mulje, sest müüjad võtavad hinnastamisel üksteisest eeskuju. Nii hinnatakse kortereid pahatihti üle ja tegelik müügihind ei pruugi vastata kuulutuses soovitule.

Maaklerilt ja maa-ameti statistika andmebaasist tasub uurida, kui suur on piirkonnas sarnaste korterite tegelik keskmine ruutmeetrihind ja lähtuda sellest. Sama kehtib, kui soovid kinnisvara osta. Pere elamistingimuste parandamisse tasub kindlasti investeerida. Seejuures tuleb arvestada, et kodulaen on pikaajaline finantskohustus, mis eeldab hoolikat kaalumist. Aegsasti tasub raha koguda koduvahetusega seotud ühekordseteks tehingukuludeks ja säästupuhvriks, mis aitab võimalike majanduslike tagasilöökidega toime tulla.

Loe veel uudiseid:

  1. Nipid, millega kodu hõlpsasti jõulupühadeks ette valmistada
  2. Reformierakond: vasakpoolsed tõstavad makse
  3. Täiskasvanud ei mõista helkuri tähtsust
  4. Autojuhi 5 abilist talvistes oludes sõitmiseks
  5. Millistes reisisihtkohtades küsitakse autot rentides rahvusvahelist juhiluba?
  6. 6 asja, millega peaksid auto liisimisel arvestama
  7. Viis põhjust, miks on lastel oluline spordiga tegeleda
  8. 7 fakti, mida sõidukiomanik peaks teadma kaskokindlustuse kohta
  9. Millised õnnetused kimbutavad enim suvekodusid ning kuidas neid ära hoida?
  10. Külmetushaigusesse nakatumine algab sageli hooletust kätepesust
  11. Uuring: Eesti noored vaatavad järjest vähem televiisorit
  12. Noored kasutavad väikelaenu auto ostuks ja ravikulude katteks
  13. Statistika: milliseid telefone koolilastele tegelikult osteti?
  14. Uuest aastast saab hakata elatist sisse nõudma ka USA-st
  15. Asjatundja annab nõu: mida teha telefoni kadumise või varguse korral?
  16. 6 soovitust iseendale tööandjaks hakkamisel
  17. 28 protsenti Eesti elanikest on tänavu Lätist alkoholi hankinud
  18. Tulevikuprognoos: vaata, kuidas uus tehnika pöörab meie praeguse elu pea peale
  19. Veebikonstaabli seitse soovitust tulevasele nutiseadme omanikule
  20. Hüvasti hirm hambaravi ees! Võimalusi valutuks hambaraviks on mitmeid
  21. Selgus üllatav põhjus, miks iga teine töövõtja läheks konkurendi juurde tööle
  22. Sügis tulemas: kuidas valida lapsele kooliks kirjutuslauda?
  23. Põrandaõlised püksid võivad maja põlema süüdata
  24. Rattakiivri kandmine on sama loomulik kui autos turvavöö kinnitamine
  25. 5 kasulikku nõuannet, et suvine autosõit mööduks muretult
  26. HÜVA NÕU Mida võib töölepingu läbirääkimistel küsida?
  27. Mille järgi valida endale sobilik reisikindlustus?
  28. Katlakivi eemaldamata jätmine võib lõppeda kodumasina remondiga
  29. Mida tähendavad ohusümbolid pakenditel?
  30. Kuidas kööginugade eluiga pikendada?

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD