KÜSIMUS–VASTUS • Eesti elu üheks põletavamaks kitsaskohaks on kujunenud elanike, eriti noores eas inimeste massiline lahkumine. Minnakse nii välismaale õppima kui ka tööle. Lisaks noortele lahkuvad juba ametis olevad spetsialistid ja oskustöölised.

Lahkumisest tingituna napib Eestis tööjõudu ja tööjõu nappus omakorda pärsib majanduse ning sellega koos elukeskkonna arengut. Seoses tööjõu nappusega on viimasel ajal hakatud üha valjemalt rääkima vajadusest tööjõudu importida, seda siis Eestist veelgi odavama tööjõuga maadest nagu Ukraina, Valgevene, Rumeenia, Vietnam ja Aafrika riigid.

Küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu saadikutelt, kas ja kuidas oleks võimalik välismaale lahkumist pidurdada ja kuidas juba lahkunud inimesi tagasi meelitada. Vastustest tuleb välja, et kaasaja vabas maailmas eriti lahkumise pidurdamiseks variante pole, sellega tuleb tõenäoliselt lihtsalt leppida ja loota, et ehk tulevad mõned praegused lahkujad kunagi Eestisse tagasi – vähemalt pensionipõlve veetma. Lastele-noortele jääb parimaks arenemis- ja töökeskkonnaks siiski elu mõnes arenenud välisriigis, näiteks Soomes.

Küsimused riigikogulastele olid sõnastatud nii:

1. Kas ja kuidas on võimalik pidurdada inimeste lahkumist Eestist välismaale? 2. Kas teie tutvusringkonnast on inimesi välismaale lahkunud? Kui jah, siis kuhu ja mis põhjustel? 3. Kas ja kuidas on võimalik Eestist lahkunud inimesi tagasi meelitada?

Vastused on toodud nagu ikka vastamise järjekorras.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Viimase nädala uudised on sellised, et Eestis on puudu 2000 meditsiiniõde, üle 200 kaitseväelase on palga pärast ameti maha pannud, Viljandisse ja Rakverre jääb ainult üks päästeauto. Palka ootavad nii õpetajad, politseinikud, päästetöötajad, meditsiinitöötajad ja veel paljude erialade inimesed, kes saavad riigilt palka. Kui mingit lahendust ei leita, siis lahkujate arv järjest kasvab ja seoses sellega riigi võimekus hakkama saada järjest väheneb. Oma suguvõsast elab välismaal ligi kümme inimest ja osa on seal juba kodu rajanud ning nad käivad Eestis ainult paar korda aastas.

Olukorda saab päästa kui riigi poliitikat kardinaalselt muuta, aga midagi ei ole teha, sest valija on andnud mandaadi sellele valitsusele ning järgmised valimised on alles kahe ja poole aasta pärast.
Kõige lihtsama võiks valitsus siiski ära teha ja alustada näiteks omavalitsusreformi läbiviimisest või jätta ametisse ainult neli maavanemat; muuta makse.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Praegu seda minekut polegi võimalik pidurdada. Nii kaua, kui Eestis on võimul räigelt paremale vaatav valitsus, kellele tööinimese saatus läheb korda vaid nii palju, et tema arvelt lisandväärtust saada, jätkub see protsess täie hooga. Pange tähele – õige pea tullakse välja jutuga, et meile läheb hädasti võõrtööjõudu tarvis. Nii hakatakse sisse tooma ukrainlasi, vietnamlasi, mustanahalisi – kõiki, kellele vaid vähem maksta võib.

Ajab lihtsalt naerma see jutt, et meil ei jätku kvaliteetset tööjõudu. Muidugi ei jätku, kui keegi pole kulutanud ühtegi eurot nende koolitamisele ja kui  iga vähegi parem töömees läheb välismaale. Nädal tagasi pakkus Kuku raadio välja arvu, et läinud on umbes 100 000 inimest.

2. Tallinnas ma lahkujaid peale arstide ja meditsiiniõdede ei tea, kuid Lõuna-Eestis küll ja küll. Põhiliselt heas töömeheeas ehitajad, elektrikud, oskustöölised. Minnakse Soome, Norra, Rootsi, aga ka Saksamaale ja Inglismaale.

Viimasel ajal viiakse üha rohkem ka perekondi kaasa. Kui kuuled välismaal tööl käivate noorte muljeid, siis on nad üllatavalt positiivsed. Mina ei heida neile midagi ette. Eestis elav keskmine noor mees, kes kavatseb abielluda ja omale kodu rajada, peab arvestama, et kodumaise keskmise palgaga pole seda lihtsalt võimalik teha. Pereisa võib isegi kolmel kohal rabada, kuid maja ehitamiseks, auto ja traktori ostmiseks ning laste kasvatamiseks raha ei jätku. On kaks võimalust – kas hakata ebaseaduslikku äri ajama või lahkuda välismaale.

3. Ainult hea palgaga. Kahjuks elame röövkapitalistlikus ühiskonnas, kus raha mängib esimest viiulit ja kui raha perekonnal ei ole, siis ei ole võimalik ka õnnelikult elada. Kui aga rahandusminister Ligi ütleb häbenemata välja, et näiteks riigiteenistujate palgad on niigi head ja lähiajal neid tõsta pole kavaski, siis pole mõtet isegi unistada meie kadunud noorte tagasi tulemisele. Olukord on tõsine ja rahva kestmajäämiseks isegi traagiline.

Rein Randver (SDE): Eestist lahkumise põhjusi on palju, aga peamiselt minnakse tööle või õppima. Lahkutakse kas ajutiselt või ka igavesti ja koos perekondadega.

Minu tutvusringis on lahkujaid nii noorte kui tööealiste osas, seega on tegemist kõige paremas eas inimestega. Lahkutakse Eestist, eriti maalt, valitseva tööpuuduse tõttu. Selle vältimiseks on riigil võimalus sekkuda konkreetsete tegudega elu toimimisse maal ja regioonides. Lugejale selgitasin kõike käesoleva aasta 5. jaanuari Võrumaa Teatajas. (Randver märkis toona Kagu-Eesti elu edendavaid meetmeid kommenteerides, et koalitsioonipoliitikutele Riigikogus tuleb uuesti selgitada, kui vajalikud on SDE ettepanekud: õpetajate ja lastaiatöötajate palkade tõus, lastetoetuste suurendamine, üliõpilaste õppetoetused, tulumaksumäära tõus omavalitsustele, enam lisaraha kohalikele teedele, sisuline ettevalmistus 2013. aasta elektrituru avamiseks, et kodu- ja tootmiskulud ei kasvaks kümnetes protsentides. – toim)

Ebakindlust lisab ka meie praegune perepoliitika. Valdavalt toetatakse peret ainult lapse sündides ja veidi aega vanemahüvitisega. Aga edasi? Lasteaiad, haridus, huviharidus – need on mõned mured pere igapäevaelu korraldamisel.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Õnneks elame vabade inimestena vabal maal. Juba 21 aastat saame oma minekuid ja tulekuid ning elukohta oma tahtmiste ja vajaduste järgi valida. Aeg, mil viidi meie esivanemad sunniviisiliselt kaugele, ei olegi liiga kauge ajalugu, ent vahel kipume seda juba unustama.

Minu arvates tuleb maailmas lahtiste silmadega ringi käia, õppida ning miks mitte ka töötada ja elada. Iga uus kogemus tuleb igal juhul ainult kasuks ja avardab silmaringi. Ja eks ikka kodust kaugemal saab tegelikult aru, et Eestimaa on üks väga imeline koht.

Tean inimesi, kes on läinud välismaale. Eelkõige õppima. Paljud neist on tulnud tagasi, aga leidub ka neid, kes on sinna jäänud. Nendega suheldes ei välista aga keegi tulevikus tagasipöördumist Eestisse, mida reeglina peetakse ikkagi endiselt oma kodumaaks.

Ülo Tulik (IRL): Kõige kindlam viis pidurdada inimeste lahkumist riigist on piiride sulgemine, aga vaevalt, et seda meie soovime. Enamik inimesi meie hulgast on piiride sulgemist omal nahal tunda saanud ja see ei saa olla eesmärk.

Minu tutvusringkonnast on paljud leidnud tööd erinevates riikides ja seda erinevatel põhjustel – mõned on seal lihtsalt elatist teenimas käinud, mõned oma õpingud välisriigis korraldanud. Ka ise olen seda võimalust omal ajal kasutanud, nii enese erialaseks täiendamiseks kui pere sissetuleku suurendamiseks.

Keelamisega inimeste liikumisi reguleerida ei ole arukas tegevus. Inimesed jäävad siia ikkagi siis, kui on võimalik leida erialast tööd. See peab olema tasustatud nii, et töötasu tagaks rahuldava elamise. Töökohtade olemasolu on esmatähtis, sest kui inimesel on töö, mis tagab talle elamisväärse elukeskkonna, elab ta selle töökoha läheduses sõltumata sellest, kus see asub. Väga hea näide selle tõestuseks on Emmaste vald Hiiumaal, kus on ehk kõige paremini tegeldud uute töökohtade loomisega ühes kohalikus omavalitsuses. Võrumaal saab selles osas kiita Vastseliina ja Võru valla ettevõtmisi. Kindlasti aitab probleemi lahendamisele kaasa parem ümberõppe korraldus kogu riigis, sest elu on kiiresti muutuv ja möödas on ajad, kus ühe õpitud ametiga saab läbi kogu elu. Kokkuvõtvalt arvan, et näeme ka seda positiivset, mida on piiride avanemine kaasa toonud. Seda ehk ei olegi nii vähe, kui arvame.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Inimeste välismaale tööle ja elama siirdumist ei pidurda ega takista praeguses Eestis kahjuks miski. Euroopa Liidus kehtib ju ka muude vabaduste kõrval tööjõu vaba liikumise võimalus. Eriti kurb oli tajuda inimeste lahkumist, peamiselt küll tööle minemist teistesse riikidesse, 20. augusti pidustuste foonil.

Eesti inimesel ei ole enam võimalik leida väärilise tasuga töökohta oma kodumaal.

Mind tegi murelikuks ühe tuttava ema kommentaar enne Soome kolimist, kui ta ütles mulle, et Soomes on tehtud laste kasvatamine nii mugavaks. Eestis peab ta oma allergikust lapse lasteaias käimise-olemise pärast ise hoolitsema, Soomes on selle peale mõeldud tema eest, rääkimata muudest soodustustest. Võrdluseks: meie siin vaidleme 19-eurose lastetoetuse üle kuus.

Selliseid näiteid on veelgi, mis räägivad Eestis töötamise-olemise kahjuks. Olen kindel, et tegelikult Eesti inimene elaks-töötaks ja kasvataks lapsi Eestimaal. Siin on muudetud elu väga raskeks ja sellepärast on meie tublid tööinimesed oodatud teistesse riikidesse, eriti Soome.

Eks euro tulek pidi ju tooma investeeringuid ja muutma elu paremaks, tegelikkus on nähtav igapäevases elus: tööealised inimesed lahkuvad oma kodumaalt, sest nad ei suuda elada ja lapsi kasvatada selliste töötasude eest, mis meil makstakse, odava tööjõu maal. Lisaks on toimunud kiire hindade tõus.

Jah, mul on kahjuks mitmeid sugulasi ja tuttavaid lahkunud peredega Soome, Iirimaale, Norrasse.
Tagasi tulevad need, kes tahavad oma pensionipõlve siin veeta. Noorem põlvkond kasvab teistes keelekeskkondades ja nemad ilmselt enam tagasi ei tule.

Loomulikult tuleks valitseval koalitsioonil oma tegemistega väärtustada tööinimest oma kodumaal. Poleks vaja teha midagi erilist, lihtsalt leida võimalus töökohtade tekitamiseks, investeeringute meelitamiseks näiteks Lõuna-Eestisse, laste toetamiseks. Valitsuse prioriteedid peaks olema suunatud ikka oma maale, mitte väljapoole. Kahjuks see nii praegu ei ole ja julgen arvata, et selle valitsusliidu ajal ka nii ei juhtu. Kindlasti on koalitsiooni esindavad poliitikud sümpaatsed, targad inimesed, aga nad ei näe või ei taha näha praeguse Eestimaa inimese tegelikku igapäevast elu Eestis.

Urmas Klaas (Reformierakond) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.
Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.