KÜSIMUS–VASTUS • Sel aastal on kogu Eestis tervikuna, eriti aga Lõuna-Eestis ja Võrumaal kasvanud joobes autojuhtide arv. Võru politsei andmetel tabati esimesel poolaastal rooli tagant üle kümne protsendi rohkem kriminaalses joobes juhte kui möödunud aastal. Joobes juhtide suurem avastamine näitab küll Võru politseinike tehtavat tõhusat tööd, kuid ei vabanda tõsiasja, et rooli taha istub väga palju joobes juhte. Kuna asi on tõsine, küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt arvamust joobes autojuhtimise kohta.

Küsimused olid järgmised:

1. Joobes juhtimine on tänavu Võrumaal kasvanud. Esimesel poolaastal tabati roolist 83 kriminaalses joobes juhti, see tähendab 12protsendilist kasvu, võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Võru kriminaaltalituse juht Anti Paap ütles, et Võrumaal on roolijoodikute hulk jahmatavalt suur ja roolis joomist aitaks pidurdada ühiskonna suhtumise muutumine. Joobes juhtimine on kasvanud kogu Eestis. Miks on teie arvates joobes autojuhtimine kasvanud ja kuidas on võimalik ühiskonna suhtumist muuta?

2. Millised on teie kokkupuuted joobes juhtimisega? Kas olete ise olnud roolis joobes või jääknähtudega ning kui jah, siis millal ja miks? Kas olete ise joobes isikut roolist eemale hoidnud?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Meelis Mälberg (Reformierakond):

Alkohol ja autosõit ei käi kokku. Joobes juhtimisele ei saa olla mitte mingit õigustust. Kahjuks näitab statistika, et just Lõuna-Eestis istutakse pärast alkoholitarvitamist kõige tihedamini rooli taha. Seda kahetsusväärset suundumust aitab tõesti kõige paremini mõjutada läbi ühiskonna suhtumise muutmise. Tuleb selgelt teadvustada, et joobes juhid ei ohusta ainult iseennast, vaid on potentsiaalseks ohuks kõigile. Minu tutvuskonnas pole õnneks ammu enam inimesi, kellele meeldiks pärast napsutamist rooli istuda.

Rein Randver (SDE):

Alkoholi tarbimine on väga tõsine teema. Oleme ju võrreldes Põhjamaadega mitte esimese viie seas, vaid lausa esimesed alkoholitarbimises. Alkoholi liigtarbimine on olnud pidevalt teemana üleval. Oleme teinud ettepanekuid reklaami- ja müügipiirangute muutmiseks. Kahjuks ei ole meid kuulda võetud. Igapäevaselt tegeldakse alkoholi ja narkojoobe ennetustööga, toimuvad kampaaniad ning on tugevdatud ka järelevalvet. Näeme, et liigtarbimine seab ohtu inimese enda elu, tekitab suuri probleeme lähedastele ja ka töösuhted saavad kannatada. Roolijoodikutele kohaldatakse areste, sõidukite konfiskeerimisi. Häid uudiseid napib. Purjus roolikeerajat näeb kindlasti keegi, kui istutakse rooli taha ja alustatakse sõitu. Miks inimesed on nii ükskõiksed? Me kõik oleme kohustatud selles osas kaasa rääkima ja tegutsema.

Valdo Randpere (Reformierakond):

Ma olen täiesti nõus väitega, et senikaua, kui ühiskonna suhtumine ei muutu, ei vähene ka roolijoodikute arv. Suhtumise muutumine tähendaks aga tihtipeale julgust oma sõbrale, lähedasele või tuttavale selgelt vastanduda, kui too kavatseb joobnuna rooli istuda. Ega see nii lihtne polegi, eriti kui sellist takistamist peab üksinda tegema. Endal otseseid kokkupuuteid rohkem polegi, kui et kunagi paarikümne aasta eest tahtsin pärast paari kokteili rooli istuda, aga sõber takistas ja tegi seda väga otsustavalt. See sündmus jäi meelde ja muutis väga selgelt minu suhtumist joobnuna rooli istumise osas.

Tarmo Tamm (Keskerakond):

Eriti seda ei usu, et joobes juhtide arv on sedavõrd kasvanud ainult Võrumaal ja meil istutakse kõige sagedamini purjuspäi autorooli. See on üle-eestiline probleem ja meie kant siin küll sellisel määral ei erine. Eelkõige peab tunnustust avaldama selle kandi politseile, kes on ammu alafinantseeritud, aga vaatamata raha vähesusele suutnud sellisel hulgal potentsiaalseid kurjategijaid roolist kõrvaldada.

Roolijoodikute arv on masendavalt suur ja nende vähendamiseks on vaja kasutada järjest tõhusamaid meetmeid. Politsei võiks järjest rohkem kasutada seda meetodit, mida nad kasutavad jaanipäeva ajal. Alkoholi tarbinud autojuht tuleks saata kainestusmajja ja see peaks panema paljusid inimesi teistmoodi mõtlema. Korduvalt joobes juhtimisega vahele jäänute puhul võiks mõelda auto konfiskeerimise peale. Praegu on ka seisukoht, et politsei arv on nii väikene, et ega nad igale poole ei jõua. Sellest tulenevalt on ka palju roolijoodikuid, sest on tekkinud karistamatuse tunne. Samas kaaskodanikena peaksime meie kõik sellesse suhtuma äärmiselt negatiivselt ja vajadusel tõkestama alkoholi tarbinud inimese pääsu autorooli. Ise ei näe loogilist põhjust, et miks peaks purjus peaga rooli istuma. Kui ei ole seltskonnas ühtegi kainet juhti, siis helista sõbrale või telli takso ja tuleb kokkuvõttes odavam!

Purjuspäi ei ole ise kunagi rooli istunud, aga jääknähtudega ilmselt olen ja seda kusagil 30 aastat tagasi, õitsval kolhoosiajal. Purjus peaga autorooli istumist olen küll takistanud ja seda päris mitmel korral.

Heimar Lenk (Keskerakond):

1. Joomisel, mis haigusena haarab laiemaid masse, saab olla vaid üks põhjus: kainena elamisel pole mõtet! Just see on juhtunud Eestis. Elu mõte, püüd parema tuleviku poole on paljudel kadumas. Pinguta palju sa tahad, aga rikkaks ja edukaks sa kodumaal ei saa! Meeste meele teeb eriti mõruks teadmine, et sinust ei saagi sama jõukat, enesekindlat ja armastavat pereisa, sest sul pole selleks raha. Ilma rahata aga tänapäeval õnnelikku perekonda suurt ei loo, aga mehed tahaks. Eriti torkab see silma Kagu-Eestis, kus palgad on eriti madalad, töötus suurem ja rahva tervis viletsam kui mujal. Eks see pane mehepojad jooma. Eriti kui haridust ka napib ja oma peaga lahendusi välja mõelda ei suuda. Mis siis üle jääb? Ikka pudel, mõnus sakuska ja ongi mured pühitud. Kes siis enam suudab aru anda, et jommis peaga rooli ei istuta. Pruugitud Fordil võtmed alati ees rippumas, mis viga alevisse sõita? Ega neil külavaheteedel ju keegi mehi kontrollida suuda. Nii et võid rahulikult oma naise, pere ja murede eest ära sõita. Homseni. Siis algab kõik otsast peale …

Eesti ühiskonna suhtumist on õige raske muuta. Üle 20 aasta on meid koolis, tööl ning meedias koolitatud, et tõelised mehepojad on vaid rikkad ja edukad. Neile on kõik lubatud, ka paar pitsi enne sõitu. Mida peavad siis noored asjast arvama, kui telereklaam muudkui kordab, et viin on mõnus, ja isegi presidendi vastuvõtul lüüakse klaase kokku. Kas siis keegi usub, et paari klaasi šampanja joomise pärast jäetakse hiljem autorooli istumata?

2. Kui homme vaja sõita, siis täna ma ei vaata pudeli poolegi. Mitte sellepärast, et äkki kontrollitakse. Ei! Karta tuleb seda, et joomase peaga või jääknähtudega juhtimine võib teise inimese õnnetuks teha, kui talle otsa sõita või kui teisele autole ette jääda ja avarii põhjustada. Kuhu selle hingevaluga hiljem minna? Kui ikka homme sünnipäevale või külla minna, siis jätkem auto koju! Saab ehk jala ära käidud, bussiga sõita või tehkem siis see väljaminek ja telligem takso! Või veel parem – õpetagem abikaasa autot juhtima!

Kedagi purjus peaga roolist maha võtnud ma pole. Pole juhust olnud ja ega see alati vist ka ei õnnestu. Viinavõtmine on meil moes ja nii kaua, kui alkohol riigile kopsakaid makse kindlustab, ei tule Toompealt ka seda avalikku hukkamõistmist.

Urmas Klaas (Reformierakond):

Joobes olekus autojuhtimise statistikat tuleks põhjalikumalt analüüsida. Raske on uskuda, et just sel aastal on Võrumaa rahvas kuidagi eriti alkoholilembeks muutunud ja joobes rooli taha trügima hakanud. Pakun, et see probleem on juurdunud ikka pikemat aega ja sel aastal on hakanud politsei intensiivsemalt puhumisreide korraldama, mis on kiiduväärt, ning see on ka statistika üles ajanud.

Kindlasti aitaks, kui politseid oleks rohkem näha ja kuulda, sest see distsiplineerib. Siseminister peaks tegutsema, et Lõuna prefektuuri politseinikke paremini motiveerida.

Ühiskonna suhtumine roolijoodikutesse ongi pigem tauniv. Selle pinnalt võiks edasi minna ja avaldada näiteks teatud astmest alates joobes juhtide nimed ajalehes, nagu paarikümne aasta eest tehti. Mäletan oma ajakirjanikuajast, et väga palju oli kõnesid, et äkki saaks nii, et te minu nime ei avalda. Järelikult see meede mõjus.

Teisele küsimusele on vastus eitav. Varem on tulnud ette, et mõne ulja mehe autovõti on tulnud mõneks ajaks konfiskeerida. Viimasel ajal pole sellistega tegemist olnud.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid):

Roolis joomist aitaks pidurdada ühiskonna suhtumise muutumine. Jah, olen sellega osaliselt nõus, sest olen jälginud varasemalt oma seltskonnakaaslaste käike. Kui mõni alkoholi tarbinud isik rooli hakkas kippuma, siis algasid selgitused ja manitsused. Õnneks polegi aastaid sellises seltskonnas olnud, kus mõni kangemat kraami võtnud isik rooli hakkab kippuma, et mõni lõbusõit ette võtta. Kui juba, siis on selge, et keegi kuhugi sõitma ei kipu.

Eesti ühiskond ongi kuidagi piirituks muutunud, tehakse igasugu tempe, sealhulgas alkohoolses seisundis sõitmine. Siin võiks rohkem otsida põhjusi, miks siiski nii palju alkoholi tarbitakse. Üks põhjustest arvan olevat riigipoolne minimaalne preventiivne töö, vähene noorte suunamine spordi ja muude harrastuste juurde. Kui linnade ja omavalitsuste staadionid õhtuti tühjana seisavad, võib sellest esimesi põhjusi otsida. Kui noortel on õhtuti, kuhu minna ja mida teha, kui spordisaalide eest ei pea tasuma üüratuid summasid, kui spordist või mõnest muust harrastusest saab elustiil, siis hakkab ka joomine vähenema ja vähenevad ka juhud, kus purjus peaga rooli istutakse.

Loomulikult on ka inimeste vastutustunne vähenenud. Alkohoolses joobes tehtav õnnetus ei pruugi vaid endale traagikat tuua, kõige kurvem ongi, kui vigastada saavad süütud. Arvan, et ka karistused võiksid karmimad olla.

Ise pole roolis joobes olnud, ka jääknähtudega mitte. Politseile soovin jõudu ja usun, et reidid ,,Kõik puhuvad” võiksid sagedamini toimuda. Eriti kui mõnes piirkonnas on üritused, millega kaasneb alkoholitarbimine.

Ülo Tulik (IRL):

1. Arvan, et roolijoodikute suur arv ei ole omane ainult Võrumaale, vaid see on suur kogu riigis. Politsei on selle probleemi endale teadvustanud ja seetõttu ka oma tegevusi aktiveerinud just joobes juhtide avastamiseks. See töö on olnud tulemuslik ja kindlasti aitab see kaasa ka ühiskonna suhtumise muutumisele. Teada on, et igal aastal on suurenenud isikute arv, kes helistavad politsei vihjetelefonile, juhul kui nad märkavad joobes juhti. See omakorda annab kinnitust sellele, et ühiskonnas on arvamus joobes juhtide suhtes muutumas ja selle puhul saab olukord ainult paremaks minna.

2. Elus on kokkupuuteid joobes juhtidega olnud küll, aga need jäävad suures osas kaugesse minevikku ja midagi sellist ei ole, mida võiks leheveergudel kajastada.

Ise olen mõnelgi korral ära hoidnud alkoholi tarvitanud juhi istumise autorooli, sest minul on elus olnud väga kurb kogemus, kus roolijoodiku juhitud autos sai surma minu vend.

Kalvi Kõva (SDE):

Need Võrumaa kohta käivad numbrid on äärmiselt murettekitavad. Võimalik, et roolijoodikute suur arv on osaliselt seletatav politseinike tõhusama kontrollimisega. Põhjuseks võivad olla ka pisut paranenud majanduslikud olud. Masu ajal, kui töötust oli rohkem, sõideti autodega üleüldse ja tõenäoliselt ka purjuspäi vähem. Oma mõju oli siis ka trahvihirmul.

Minu hinnangul valitseb ühiskonnas valdavalt nulltolerants joobes või jääknähtudega rooli istumise suhtes. Aga ju siis leidub meie seas päris palju musti lambaid. Kindlasti on neid, kes on korra libastunud ja eksimust enam ei korda. Paadunud roolijoodiku, potentsiaal-
se mõrvari puhul ei aita ilmselt muu kui auto konfiskeerimine. Võimalik, et tuleb veelgi laiendada šokivangistust, mida roolijoodikutele ka aeg-ajalt määratakse. Loomulikult on oluline pidev, jõuline ja oskuslik selgitustöö koos mõjusate sotsiaalkampaaniatega. Analüüsita on keeruline öelda, kas roolijoodiklust piirab, kui karmistada veelgi karistusi, sealhulgas trahvimäärasid.

Priit Sibul (IRL):

Joobes juhtimise trendi kasv on väga kahetsusväärne ja kurb. Olen Anti Paabiga ühte meelt, et seda kurba trendi aitaks pidurdada ühiskonna suhtumise muutumine. Kuigi statistika karm reaalsus näitab midagi muud, on mul tunne, et mingi muudatus selles osas on toimunud ja joobes juhtimine on taunitud. Kindlasti on sellele kaasa aidanud jaanipäevaaegsed kampaaniad ja muud tähelepanujuhtimised. Mulle tundub, et oluline on inimestele selgitada, et joobes juht ei ole oht mitte ainult iseendale, vaid meile kõigile.

Mõni aeg tagasi helistas mulle naabrusest üks inimene, kes palus abi, et auto välja tõmmata. Kuna ta oli ilmselgelt joobes, siis selgitasin, et ei saa purjus inimest aidata ja kui neil on kaine juht, helistagu uuesti, siis võin appi tulla!

Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.