KOHTUMINE • 17. mail said Võru maavalitsuse hoones kokku Võrumaa noortekogude esindajad, et läbi viia maakonna noortekogude üldkoosolek. Kuigi aktiivsematest noortekogudest olid kohal ainult Võru ja Lasva esindajad, ei takistanud see päevakorras olevate teemade üle arutlemist.

Koosolek algas Talinnas 12.–13. mail toimunud traditsioonilise noortekogude kevadseminari meenutamisega. Pealinnas kohal viibinud Võrumaa esindaja Kristina Mais Võru noortekogust tõi oma maakonna noorteni ülevaate sellest, missuguseid teemasid kevadseminaril käsitleti.

Seminari üheks enim tähelepanu köitnud teemaks oli möödunud talvel toimunud üle-eestiline üritus „Osaluskohvik. 1500 pead ja 15 000 sekundit noortesõbralikuma tuleviku nimel!” Sellega seoses oli ka Võrumaa noortekogude üldkoosoleku üheks teemaks Võrumaa osaluskohviku korraldamine. Osaluskohviku põhimõte seisneb noorte kohtumises oma maakonna otsustajatega, kelleks on kas riigikogulased, maavanemad, noorsootöötajad või teised. Üheskoos arutatakse tähtsate teemade üle, et leida probleemidele lahendused.

Kohviku organiseerimise juures on noorte endi sõnul probleemiks osalejate transpordikulude katmine. Ürituse eelarve on 300 eurot ja sellega kõiki kulusid kompenseerida on keeruline. Võru maakonna noortekogu esimees Aira Udras arvab, et sel aastal peaks rohkem raha transpordile panustama, sest just see võib olla peamine takistus, miks noored erinevatest valdadest osaluskohvikutest osa ei võta. Järgmine osaluskohvik toimub prognoositavalt kas septembri- või oktoobrikuus.

Kuid enne sügisest osaluskohvikut on noortel plaanis korraldada veel mitmeid üritusi. Üheks näiteks on 29. mail toimuv koosolek, mis toob taas kokku maakonna noortekogud, kuid seekord on keskseks teemaks noorte kaasamine kohalike arengukavade koostamisse.  

Maakonna noortekogu koordinaatori Peep Lille sõnul on väga oluline, et keegi noori suunaks. „Kui noortejuhid tagant ei torgi, võib aktiivsus hääbuda,” sõnab Lill. Kuigi koosolekust jäi kõlama, et ühe maakonna noortekogusid on keeruline koondada, siis sellele vaatamata leidub kõikides valdades palju noori ja aktiivseid tegijaid, kellel on tahtmist oma maakonna tegemistes kaasa rääkida. Paljud aktivistid tegutsevad korraga lausa mitmel rindel – nii maakondlikus noortekogus, valla noortekogus kui ka õpilasomavalitsuses, mis kinnitab taaskord väidet „Kes teeb, see jõuab.”.