Meremäe kool 1907–2012

JUUBEL • Tänavu täitub 105 aastat ajast, mil alustati hariduse andmist Meremäel ja Meremäe ümbruse külades. Kooli kroonikaraamatu andmeil oli esimene siitkandi kool tsaariajal Serga külas Uljana majas, kus töötas 1.–3. klass ühe õpetajaga. Aastatel 1908–1918 käidi koolitarkust nõutamas Varkali külas Kudrjavtsevi majas, kus 1.–3. klass õppis Liidia Timoteose (hiljem Viljat) juhatamisel.

Vabariigi algusaastail asus kuueklassiline kolme klassikomplektiga kool Keerba külas Hommiku majas, ent osa klasse õppis praeguses Seimi majas. Alates 1932. aastast, kui valmis praegune vallamaja, sai koolimaja endise vallamaja ruumid oma käsutusse. Mõned aastad hiljem tehti majas põhjalik remont, hoonet laiendati ja ehitati teine korrus. Alles nüüd võis sadakond 1.–6. klassi õpilast kolida ühte majja õpetust saama. Kuna igasuguste õppevahendite ostmine oli kallis, organiseerisid koolinoored peoõhtuid, millest saadud raha eest osteti savist vilepillid ja komplekt mandoliine. Okupatsiooniaastail suur osa muretsetud vahendeid hävis.

Alates 1945. aastast töötas kool seitsmeklassilisena. Kooli juurde organiseeriti internaat ja anti kasutada osa vallamaja ruume: teine korrus ning rahvamaja saal, kus sai läbi viia kehalise kasvatuse ja laulmise tunde. Alates 1950. aastast alustasid tööd ka vene õppekeelega klassid.
1. septembril 1957 nimetati kool Meremäe keskkooliks, kus tollal õppis kümme klassikomplekti 199 õpilasega. Alustati uue koolimaja ehitamist. Kevadel ja suvel aitasid õpilased ja õpetajad kaasa ehitus- ja korrastustöödel. Ühiskondlikult tehti üle 15 000 töötunni.

1960. aasta lõpupäevil avati pidulikult uus koolimaja, kus oli neli korrust 440 õpilaskohaga. Anti üle ka õpetajate maja ja muud olulised majandushooned. Kevadel planeeriti ning heakorrastati kooliümbrus, rajati muruväljakud, istutati ilupuud ja -põõsad, rajati tootmisaed, soelava ning püsilillepeenrad.

Juba sügisel oli kinnitatud lõpumärgi kavand: helesinisel taustal tammeleht ja kajakas ning lõpetamise aasta. Samast õppeaastast alates töötas kooli juures ka maanoorte kool. Kui oktoobris toimus esimene ENSV õpetajate kongress, sai töövapruse eest direktor Karl Savi medali, aukirja aga õpetaja Õie Pai.

1963/64. õppeaastaks oli kool kujunenud tootmisõpetusega keskkooliks, erialadeks traktorist-masinist ja loomakasvataja-mehhanisaator. Õpilasi oli koolis 270, neist 48 vene õppekeelega. Töötas palju ringe, lisaks veel kolm laulukoori, estraadiorkester Kaarel Tetsmanni ja puhkpillide orkester Mihkel Pihlapuu juhatamisel. Toimus palju traditsioonilisi üritusi.

1970. aastatel hakkas õpilaste arv vähenema. 1981. aastal õppis koolis 148 õpilast. 1982. aastal remonditi internaadihoone ja see ehitati ümber tööõpetuse majaks. Keldrisse hakati rajama sööklat, internaadi käsutusse sai õpetajate maja alumine korrus. Suurimaks saavutuseks peeti metoodikakabineti valmimist, mis märgiti ära ka rajoonis. Võeti vastu valminud söökla ja alustati lasketiiru rajamist.

1996/97. õppeaastal valmis meediaklass. Koolis õppis õppeaasta algul 106 õpilast. Edukalt möödusid savipäevad, kus osalesid keraamikud Lätist, Leedust, Petseri rajoonist. 1. juulil 2000 jõustus aga Meremäe vallavolikogu otsus, mille kohaselt jäi Meremäele vaid põhikool.

2004. aastal liideti kool koos Obinitsa põhikooliga ühise juhtimise alla. 2008. aastal Obinitsa kool aga suleti ja Meremäe põhikool jäi valla ainsaks kooliks. 2010. aastal toimusid taas muudatused: kooliga liideti Meremäe lasteaed ja kool hakkas kandma Meremäe kooli nime.

Käesoleval õppeaastal õpib Meremäel viies klassikomplektis 43 õpilast, lasteaias 21 last. Töötavad mitmed ringid, õpilased on kaasatud õpilasfirmade töösse.

See oli vaid põgus ülevaade meie kooli ajaloost, toimunud sündmustest. Peamist – inimesi, kes meie kooli eest seisnud, õpilaste mällu jäänud ja ajalukku läinud, ei jõudnudki nimetada. Kuid iga sündmuse, iga kooliaasta taga seisavad inimesed oma töö, tahte, mõtete ja loominguga.

Aeg pole Meremäe koolile helde olnud. 1960. aastatega võrreldes on õpilaste arv umbes kuus korda väiksem. Ent kool püsib – hoolimata muutustest ja reformidest, hoolimata neist, kes arvavad, et nii tillukest kooli pole vajagi. Meremäe koolil on väärikas minevik ja toimekas tänane päev. Tahame loota, et ka lootustandev tulevik, sest siis saavad veel mitmed inimpõlved sama kooliteed astuda.