. 
Opositsiooni algatatud umbusaldusavaldus majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile kukkus kolmapäeval riigikogus läbi.
Reformierakonna, Vabaerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud umbusaldusavalduse poolt hääletas riigikogus 44 saadikut, vastu oli 49 ja erapooletuid ei olnud, üks saadik jättis hääletamata. Hääletusel osales 94 riigikogu saadikut.
Kolm opositsioonifraktsiooni algatasid parlamendi kolmapäevasel täiskogu istungil umbusalduse avaldamise minister Simsonile, mis valitsuse ettepanekul samal päeval riigikogus hääletusele pandi. Umbusaldusavalduse kohaselt ei lähtu minister Simson oma otsustes Eesti majanduse, vaid erakondlikust ja perekondlikust huvist ega põhjenda oma valikuid majandusala ministrile kohasel viisil. Avalduse esitajate hinnangul ei valda ta mõjuanalüüse, tasuvusarvutusi ega alternatiivide võrdlust ning ei taju raha päritolu ega huvide konflikte. Umbusaldusavalduses tuuakse esile probleemid, mis on seotud põllumajandustoetuste, transpordivaldkonna ja investeerimiseelistustega.
Minister andis selgitusi umbusaldusavalduses toodud etteheidete kohta ja põhjendas vastuvõetud otsuseid ning vastas saadikute esitatud küsimustele.
Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad tõid välja oma seisukohad umbusaldusavalduse kohta.
Reformierakondlane Arto Aas põhjendas umbusaldusavalduses esitatud etteheiteid. Tema arvates ei olnud ministri selgitused veenvad ja heitis ministrile ette vastuvõetud otsuste puhul põhjendatuse puudumist. Vabaerakonna saadik Artur Talvik heitis Simsonile ette omade toetamist ja omade huvide esile seadmist. Tema arvates on taolisi taunitavaid juhtumeid olnud ministri vastutusalas. EKRE liidri Mart Helme sõnul oli ministri vastustes tunda propagandalaviini. Ta heitis ette maksumaksja rahadega eksperimenteerimist. Helme arvates on valitsuse usalduskrediit läbi saamas.
Simsoni erakonnakaaslane, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et umbusaldusavaldusel pole jõudu taga, mis on põhjendamatult kokku traageldatud.
Umbusalduse läbiminekuks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust.
Möödunud aasta oli normist pisut soojem ja sajusem ning päikesepaistet oli normist veidi vähem.
Ilmateenistuse andmetel oli möödunud aasta keskmiseks õhutemperatuuriks +6,5 kraadi, keskmiseks sademete hulgaks 708 millimeetrit ning päikesepaistelisi tunde oli kokku 1759.
Veebruar oli möödunud aasta kõige külmem kuu keskmise õhutemperatuuriga -2,5 kraadi. Kõige külmem õhutemperatuur oli -25 kraadi, mis mõõdeti 7. jaanuaril Võrus. Kõige madalam aasta keskmine õhutemperatuur 5,4 kraadi tuli Väike-Maarjast.
Aasta kõige soojem kuu oli august keskmise õhutemperatuuriga 16,5 kraadi. Kõige soojem õhutemperatuur 30,8 kraadi mõõdeti eelmise aasta 12. augustil Viljandis. Aasta kõrgeim keskmine õhutemperatuur oli 7,7 kraadi tuli Vilsandilt.
Oktoober oli kõige sademete rohkem kuu keskmise sajusummaga 115 millimeetrit. Kõige sajusemalt möödus aasta Tallinnas keskmise sajuhulgaga 866 millimeetrit. Maksimaalseim sajuhulk ööpäevas oli 66,1 millimeetrit, mis mõõdeti 12. augustil Kehras. Juunis ja juulis uputas paduvihm Tartu tänavaid.
Kõige kuivem kuu oli mai, mil keskmine sajuhulk oli 15 millimeetrit, mis on 35 protsenti normist. Kõige kuivem oli Kundas, kus keskmine sademete hulk oli 560 millimeetrit.
Lehekülg 720 / 1384
