TASUTA DIGILEHT • Eile hommikul käisme keskraamatukogus uurimas, kuidas on vastu võetud seal 11. veebruaril seadistatud Võrumaa Teataja digilehe lugemise võimalus. Keskraamatukogu arendusjuht Merle Koik andis teada, et esimese kuu aja jooksul käidi digilehte lugemas 64 korda.

„Meie hinnangul on see korralik number,” ütles Merle Koik eile.

„Digilehest on huvitatud eelkõige nooremad lugemissaali külastajad, kuid on ka eakamaid, kes digilehe vastu huvi tunnevad,” rääkis raamatukoguhoidja Anne Kroman.

„Eriti meeldiv oli ühe vanema härra digilehe lugemise üllatus, kes rõõmustas digilehe selguse üle ja sai seda lugeda lausa ilma prillideta,” rääkis Anne Kroman.

Võrumaa Teataja digilehelt saab lugeda ka Rõuge ja Antsla valla digilehte. Eile hommikul saatsime päringu linnapeale Anti Allasele, et Võru linn võimaldaks samuti linnalehte keskraamatukogus tasuta lugeda. Eile pärastlõunal kella kolme ajal polnud vastust veel tulnud.

Millal veebis lehte loetakse ja pilte vaadatakse?

Võrumaa Teataja digileht (digileht.vorumaateataja. ee) võidab järjest populaarsust, sest leht potsatab teie elektronpostkasti juba lehe ilmumispäevale eelneval õhtul kella 19–20 vahel. Veebiloendur näitab, et digilehe lugejaid ongi kõige rohkem õhtuti kella 18–22 vahel. Teine lugemislaine on kella 8–15.

Võrumaa Teataja veebilehekülje (vorumaateataja. ee) külastatavus on kõrge peaaegu ööpäev läbi. Kõige vähem loetakse kodulehte öösel kella ühe ja viie vahel. Tippaeg on keskpäeval.

Võrumaa Teataja pildigaleriid (pildigalerii.vorumaateataja. ee) vaadatakse kõige rohkem õhtul kella üheksa-kümne paiku.

KEERDSÕLM • Alaveski loomapark esitas teisipäeval apellatsioonikaebuse Võrumaa veterinaarkeskuse ja keskkonnaameti ettekirjutuste kohta, millega nõutakse kolme karupoja aediku nõuetele vastavusse viimist. Veel nõutakse, et karupojad tuleks kiiremas korras ära anda teistesse loomaaedadesse või loomaparkidesse.

„Meie hinnangul vastab aedik nõuetele ning seda on Võrumaa veterinaarkeskuse spetsialist ise enne ka kinnitanud,” lausus Alaveski loomapargi juht Rein Kõiv.

Karupoegade vastuvõtmisest on tema sõnul huvitatud nii Läti, Leedu, Poola kui ka Venemaa loomaiad või loomapargid. „Bürokraatia tõttu ei liigu asjad aga nii kiiresti, kui meilt nõutakse,” lausus Kõiv. „Meile tehtud etteheited lähtuvad näiteks karupoegade aediku kõrgusest, mis ei ole aga sisuline probleem.”

Karupoegade vastu tunneb huvi Läti Ķekava loomapark, mida juhtiv abilinnapea tegeleb Kõivu sõnul praegu detailplaneeringutega ja keskkonnamõjude hindamisega. „Ka tugevate aedikute ehitamine võtab omajagu aega,” lisas ta.

Läti Ķekava loomapark oleks Kõivu sõnul kolme karupoja tuleviku suhtes praegu kõige reaalsem ja kiirem lahendus. „Me teame, et see loomapark jätab need kolm karupoega kokku. Vendasid ei lahutata, nad saavad olla ka edaspidi koos.” Alternatiiviks on tema sõnul Leedu ja Venemaa loomaaiad.

Rein Kõivu nõustab selles vaidluses Eestimaa Loomakaitse Liit, mille liige ka Alaveski loomapark on.

Võrumaa Teataja käsitleb järgmises lehes pikemalt, kuidas riigi soovil Väike-Maarja kandis metsas emata jäänud kolm karupoega Alaveski loomapargis kostile võeti, ning nüüd võib ettekirjutuste määramine ja võimalike sunnirahade nõudmine panna loomapargi sellisesse olukorda, et karupojad tuleb samamoodi hukata, nagu Alaveskis elanud hundipere.