Eile algas selle aasta esimene täispikk nädal. Eesti rahvapärase ajaarvamise ajalugu uurinud Lauri Vahtre sõnul võis rohkem kui paar tuhat aastat tagasi olla, et eestlased kasutasid viiepäevast nädalat, Roomas aga kaheksapäevast nädalat. See ei seganud kedagi ega midagi. Kaubandussuhete areng eeldas aja mõõtmiseks ühtset sammuastumist loodusega (Kuu).
Esmaspäeva peeti määravaks, sest nagu esmaspäeval, nõnda terve nädal otsa. Sel päeval ei tohtinud näiteks kolida, muidu jäädki kolima.
Teisipäev oli aga õnnelik päev, sobib tööde alustamiseks, karjalaskeks.
Kolmapäev – tuleb olla ettevaatlik.
Neljapäev – taas õnnelik päev, kosjaskäimise päev, kuid ketramise keeld. Sobilik nõidumisõhtu korraldamiseks.
Reede on taas õnnetu päev ja ei sobi mingeid töid alustada nagu esmaspäevalgi, kuid õige aeg putukatõrjeks, küünte lõikamiseks. Reedene päev näitab pühapäevast ilma.
Laupäeval, mis lõunaeestlastele tuntud ka poolpäevana, võib tööd teha ainult pool päeva ja sobib mõnda tööd alustada eesmärgiga, et see kiiresti valmis saab.
Pühapäeval oli töötegemine patt (eriti jumalateenistuse ajal). Sobib kirpude ja täide otsimiseks, karjalaskeks.
Aastas on 52 nädalat. Neid soovitusi silmas pidades ning oma tegevustega kokku sobitades jõuame turvaliselt uude aastasse.
Nüüdisajal, mil mõõdame aega ülima täpsusega ja tavadest hoolime järjest vähem, mõjutavad meid kaugete riikide probleemid järjest rohkem, me oleme nendega lugematul arvul kordi rohkem seotud.
Kui polnud oluline, mitu päeva nädalas on roomlastel, siis nüüd on oluline, mis toimub veelgi kaugemal. Igal suvel on ka Eestimaal mingi aeg, kui meteoroloogid teatavad, et see kuumalaine pärineb Sahara kõrbest. Või siis soovitatakse tervist kosutada Vahemere pehmes rannikulinnas.
Seni oli see mõõtmatult kauge, praegu mitte. Kes sildistas meil esimest korda, et just see kõne on vihakõne, see on võõraviha!?
Mis on aga kindel: uus aasta tõi talve ja homme on juba kolmekuningapäev ehk jõuluaja lõpp. Saksamaal kirjutatakse kohati tänini kodu kaitseks ustele kolme kuninga nimetähed C+M+B (Caspar/Gaspar, Melchior, Balthasar) ja aastaarv.