14. juuli Võrumaa Teatajas kirjutasime Eesti oskuslikuimast bussijuhist, võrulasest Ain Viitkinist. Nüüd on taas põhjust lugejaid rõõmustada, sest nagu tänase ajalehe esiküljelt lugeda võite, tunnistati Eestimaa oskuslikuimaks kiirabiautojuhiks võrulane Taavi Riisenberg. Palju õnne!

Öeldakse, et kui bussisõit on nii tavaline, et inimene unustab selle kiiresti, siis iga kiirabiga sõit ja ka kiirabi väljakutse tegemine jääb meelde alatiseks.

Küllap eakamad võrulased mäletavad, kui kiirabi oli Võrus Karja tänaval (praegu on seal kaitsepolitsei) ja üle tänava oli nakkushaiguste osakond (praegu keskkonnateenistus). Sellesse Karja tänava (siis Leegeni tänav) ossa oli tekkinud haiglalinnak (Võru Maarjamõisa). Erinevates hoonetes Kreutzwaldi tänavani välja olid erinevad haiglahooned operatsioonisaalist sünnitusosakonna ja surnukuurini.

34 aastat tagasi toimus doktor Hillar Kalda eestvedamisel Võrus ja tegelikult terves Kagu-Eestis tervishoiurevolutsioon – Kubja mändide vahele valmis Võru rajooni keskhaigla (nüüd Lõuna-Eesti haigla). Karja tänava haiglalinnak koliti tühjaks. Ka kiirabi.

Siis lugejad kirjutasid, et kiirabi peaks ikka linnas olema. Näiteks polikliiniku juures, sest tol ajal liikusid pikad rongid ja tõkkepuu taga ootavat kiirabiautot oli masendav vaadata.

Nüüd ongi kiirabi linnas, Põllu tänaval. Tegelikult oleks meie kiirabile tarvis täitsa oma uut maja(osa), mis poliitilistes tuultes ei taha mitte sündida. Pigem ehitab Antsla linn kiirabile nüüdisaegsed ruumid.

Kui lisada siia kõik reformid, mis kiirabitöötajatel on tulnud üle elada, siis võiks öelda, et kiirabi vajab kiiret abi ja ravi (lahendust), mis paneks asjad paika ja tekitaks kindlustunde pikaks ajaks.

Ja kui meenutada veel kevadist naisriigikogulase (valime naised riigikokku, saame turvalise elu) ütlust, et arstide öövalved on tühiasi võrredes riigikogulaste ööistungitega, siis ...

Kas keegi mäletab, et vanasti tuli kiirabi kutsudes valida telefonil 03?