Eesti Päevaleht avalikustas statistikaameti 2015. aasta andmed, et 29 200 15–29aastast noort ehk 12,5 protsenti sellest vanusegrupist ei õpi ega tööta, nendest kolmandik olid töötud ja ülejäänud statistiliselt mitteaktiivsed. Uskumatu, pigem sooviks siiralt, et praegusel juhul oleks tõsi ütlus: „Väike vale, suur vale, statistika!”

Probleemi taga võib olla depressioon, kuid ka niinimetatud helikoptervanemad, kes piltlikult öeldes hoolitsevad oma lapse eest, nagu teenindatakse Norras merel naftapuurtorne. Milliseid uudissõnu me peame päeva lõpuks veel lauale laduma, et olukorda mitte ainult tasakaalustada, vaid ka edasi tüürida?

30 000 nii-öelda nähtamatut noort on äärmiselt nukraks tegev number. Üldse on Eestis kokku 236 000 noort (vanuses 15–29).

Eile esilinastus ja homme on kinodes film „Sangarid”, kus kolm Eesti noorukit põgenevad Nõukogude Liidust ja võetakse raudse eesriide taga vastu kui kangelasi ja sangareid, kuid pärast saabub reaalsus, et tuleb hakata tööd tegema. Sellele reaalsusele polnud noored taibanud mõeldagi.

Nüüd lahkuvad inimesed keset kaunist ja puhast loodust asuvatest kodudest, sest nad ei suuda tööd tegemata kodu korras hoida, lapsi koolitada, ise hakkama saada. Nad on vaesed, töötud. Töötukassa juhid olevat aga südamerahuga 2015. aasta töötulemuste eest võtnud 26 875 eurot lisatasusid tubli töö eest!?

Eestimaa äärealade tühjenemine on riigile suur risk igas mõttes. Lumi vajutab igal talvel katuseid sisse. Kas keegi on viitsinud ka selle kohta mingit statistikat teha? Mitmel pool maal ollakse rõõmsad, kui külades kas või suvelgi mõni elanik on.

Residentsist. Aga kui ükskord ei taha rahvas presidenti, siis pole residentsi tarviski!?

Tegelikult on meil noortele suunatud oskuste aasta 2017. Esmaspäeval Võru gümnaasiumis toimunud karjääripäeval nägi nii palju rõõmsaid ja särasilmseid noori, et lust oli vaadata.