ARVAMUS Tartu hoiu-laenuühistu kõrval tegutseb kasvava aktiivsusega Eesti Korteriühistute hoiu-laenuühistu. See ühistu on mõeldud kergendama korteriühistute muidu nii pingelise eelarve kasutamist. Põhimõte on lihtne, korteriühistud hoiustavad oma vaba või näiteks remondifondi kuuluva raha ühistus ja peale kõrgema hoiuseprotsendi saavad nad ka Korteriühistute hoiulaenuühistust kui omalaadsest ühiskassast võtta oma tegevuse puuduva osa ulatuses laenu. Renoveerimisfondi hoius on kindel viis hoida ning teenida tulu korteriühistu kogutavalt remondifondilt. Korteri-, elamu-, hoone- ja garaažiühistute hoiuseintressid pole maksustatud ka tulumaksuga – tulu ju seegi! Kui hoiuseperioodil tehakse täiendavaid sissemakseid, siis algab täiendava hoiuseosa pealt intressiarvutus kohe sissemakse tegemise päevast.
Teine pool tehingutest on laenud. Renoveerimislaenu sihtotstarve on majakarbi või garaažikompleksi korrastamine. Laenu saab võtta kuni kümneks aastaks. Laen tuleb enamasti tagastada igakuiste maksetega, aga lepingutingimused on läbiräägitavad.
Kõikide parenduste või renoveerimiste puhul on korteriühistute suurim vaenlane aeg. See, mis täna oleks tehtav tuhande euroga, lükkub järgmisse aastasse ning võib tänu parandamist tahtva katuse või seina jätkuvale lagunemisele, materjalide ja töö kallinemisele minna järgmisel aastal maksma juba poolteist või enamgi tuhat. Ja kui küsimus on raha kogumises järjest kasvavate hindade tingimustes, siis näeme, et see võib minna palju visamalt, kui arvata osatakse.
Lisaks veel võimalus, et ühte suurde ühistusse kogunenud korteriühistud saavad teha oma üldkoosoleku või muul viisil kokku leppida, mis järjekorras ja kuidas parasjagu laenusid võetakse ja tagasimakseid tehakse. Mida suurem on ühine kassa, seda kergem on sellega asju ajada. Kui siia veel juurde liita võimalus sõlmida kindlustus läbi Lõuna Kindlustusmaakleri ja garantiikapitali kogumine Vastastikuses Garantiiühistus, on see õige algus. Lihtsamas keeles tähendab see, et ühistu liikmed koguvad oma vara võimaliku hävimise katteks ühisesse kassasse raha. Kui mõnel liikmel juhtub kahju, hüvitatakse see ühiskassa vahenditest. Kui kahju ei juhtu, koguneb liikme garantiikapitalile vahendeid juurde kuni garantiikapitali väärtus on võrdne garanteeritava vara väärtusega. Sellisel juhul ei pea liige enam täiendavaid makseid tegema, küll aga säilib garantiiühistu ühiskassa antav kaitse tema varade suhtes.
Ent alustada soovitan ma ikkagi Eesti Korteriühistute hoiu-laenuühistu liikmeks saamisest. Siis on aega edasi mõelda ja palju suuremaid plaane teha kui varem üldse julgeti. Kohe on saabumas aeg, kus korteriühistu loomine pole enam valikuküsimus. Alates 1. jaanuarist 2018 muudetakse korteriühistu loomine kohustuslikuks ning kes tunnevad, et vajavad uue korteriühistu moodustamisel ja registritoimingutel abi, siis Eesti Korteriühistute HLÜ tuleb appi. Mida enam ajame asju üheskoos, seda väiksemaks muutuvad täna suurtena tuntavad mured!