Menu

Kalevi alt välja, 9: Juba täna mõtle sellest, millest mõelda homme*

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

Kalevi alt välja, 3. E-riik ei saa rahvaga suhelda?

KALEVI ALT VALJA NR 9 >    20. mai Võrumaa Teatajas ilmunud kirjutis „Kas krokodillid lendavad?” leidis elavat vastukaja ja nagu kuulda, räägitakse kaitseväe orkestrist nüüd juba kümmekond päeva, nagu ei oleks muid pakilisi probleeme. Ametnike ülim tase ongi tõstatada probleem ja siis asuda kangelaslikult probleemi lahendama?

Mõtle, siis ütle!?

Täitevvõimu ja erinevate organisatsioonide palgal on 900–1330 kommunikatsioonitöötajat, kelle tööpanust täiendavad avaliku võimuga sõlmitud heldeid lepinguid täitvad suhtekorraldusfirmad.

Need maksumaksja palgal olevad suhtespetsialistid on tööle võetud selleks, et vahendada ametnike mõtteid ja ütlusi läbi filtri, mis teeb sõnumi lihtrahvale söödavaks-arusaadavaks.

Nüüd on ütlematagi selge, et ei kindralite ja peaministri suust tule kuldmune. Kurblooline on, et kui peaminister asus kindrali orkestrijuttu siluma, hakkas teema elama oma elu.

Liidame orkestrid ja liidame kaitseväe + politsei + piirivalve!?

Teatavasti on viimased kaks, politsei ja piirivalve, juba liidetud. Nüüd on tarvis nendega liita kaitsevägi ja nii sünnibki ühtne vihma-külma-kuulikindel elukutseline orkester.

Asi on naljast kaugel ja seda näitasid üleeile pealinna Vabaduse väljakul koos pillidega vaikides seisvad orkestrandid.

Oma rahva ähvardamine

Koroonakriisi rindelt tuli vasturääkivaid sõnumeid ja soovitusi nagu tulejoonelt. Üle piiri mindi abielureferendumi arutelul, kui soovitati meid heita ühte Moskvaga.

Siis ähvardati, et suvi jääb ära!

Viimaks tuli peaminister välja mõttega tõsta makse, kuigi talvel võimule tulles räägiti maksurahust. Kuidas kõlaks orkestrimaks? Või automaks? Automaksust edaspidi!

Riigiinfo vahendajate tegemata töö või ametnike edevus

Kuidas on võimalik, et professionaalsed ja ajakirjanikest tänapäeval tihti paremini tasustatud infovahendajad ei ole suutnud ajakirjanikke faktide, analüüside, oskuste ja isikliku sarmi abil panna uskuma valitsuse teovõimesse ning plaanide headusse uskuma ning sellesse mõistvalt ja positiivselt suhtuma.

Räägitud ja nähtud on ka ametnike edevust läkitada info sotsiaalmeedia kaudu ja püüda nautida esimese väljaütleja aupaistet.

Koomiku naelapea pihta bürokraadi nali

Visionäär Hardo Pajula rääkis Paides esinedes ühe Erich Helleri loo Baierimaal Weimari Vabariigi ajal töötanud koomikust Valentinist, kellel olevat olnud selline number, et kui eesriie avaneb, on laval ainult latern, mis näitab valgusvihku ja Valentin otsib seal valgusvihus midagi. Ja kõigile on näha, et seal valgusvihus ei ole midagi.

Mõne aja pärast liitub temaga üks politseinik, kes küsib: „Mida sa siit otsid?”. Valentin vastab, et ta otsib võtmeid. Eks siis politseinik hakkab koos temaga otsima ja endiselt on näha, et seal ei ole mitte midagi.

Lõpuks politseinik küsib: „Oled sa kindel, et sa võtmed just siia kaotasid?” Valentin vastab: „Ei, ma kaotasin nad sinna,” ning näitab pöidlaga lava taha pimedusse. „Aga miks sa siis sealt ei otsi?” küsib politseinik. „Sest seal ei ole valgust.”

Juba täna mõtle …

… sellest, millest mõelda homme, on öelnud Suurbritannia mitmekordne peaminister, Nobeli preemia laureaat, vabamüürlane, 2002. aastal BBC korraldatud 100 suurima briti valimistel esikohale tulnud Sir Winston Leopard Spencer-Churchill.

Riigimehelik mõttekäik! Miks ei võiks nii mõelda ka meie riigijuhid?

*Sir Winston Leopard Spencer-Churchill (1874–1965)

Kalev Annom FOTO: Gretehe Rõõm

ARVAMUS