JUHTKIRI Estonia umbsõlm

Öeldakse, et aeg parandab kõik haavad. Aga kuidas saavad haavad paraneda, kui neid ikka ja jälle lahti kistakse. Sama lugu on parvlaeva Estonia hukkumisega 1994. aasta sügisel tormisel Läänemerel.

Ei lasta hukkunurte lähedastel või katastroofi üle elanutel rahulikult eluga edasi minna. Tundub, et Estonia vari jääbki neid saatma.

Võrumaa Teataja ei näe põhjust, et kahelda Eesti ohutusjuurdluskeskuse püüdes tuua tänapäevaste vahenditega tehtud uuringutega lõplikku selgust hukkumisloosse. 1994. aastast peale on jõudsalt arenenud nii merepääste kui laevahukkude uurimise võimalused ja vahendid.

Ainult, et meie ohutusjuurdluskeskuse, Soome õnnetusuurimiskeskuse ja Rootsi õnnetusjuhtumite uurimise ameti ühistöö vahekokkuvõte ei too rahu inimeste südametesse. Nende järelduste kohaselt ei olnud Estonia merekõlblik.

Laevafirma tellis oma arust avamerelaeva, kuid Meyer Werfti tehas sellist laeva ei ehitanud. Miks? Veelgi enam. Kui laev oli valmis, kinnitas klassifikatsiooniühing Bureau Veritas selle vastavust avamere nõuetele, kuigi see polnud tõsi. Kas siin ei joonistu juba üsna selgelt välja kuritegu? Kui, siis miks ja kelle huvides?

Saksa laevatehasele Meyer Werft on Estonia lugu lõpetatud. Nad korraldasid uuringu Saksa ekspertidega ja jäid tulemustega rahule. Hukkunute omaksed kaebasid tehase Prantsuse kohtusse, kuid pärast pikka ja vaevalist menetlust langetas see otsuse, et ei laevafirmal ega merekõlbulikkuse tunnistuse andnud asutusel lasu mingit süüd ega vastutust. Hukkunute lähedaste hagi läks samuti vett vedama, sest Prantsuse kohus leidis, et laevafirma ja sertifikaadi väljastanud asutuse süü pole piisavalt tõendatud.

Eetilisi küsitavusi leidub veel palju. Estonia oli nime ja ülesande poolest Eesti riigi esinduslaev, mis pidanuks vastama kõrgendatud tehnilistele nõuetele ja meeskond olema parimatest parim. Nüüd selgub, et ehituslike vigade ja kehva hooldusega rannasõidulaev oli lubatud salakavalale Läänemerele teostama rahvusvahelist reisijatevedu mitte piisavalt pädeva meeskonnaga, mis selgus nende tegevuse analüüsist. Tõsi, jääb hüpoteetiliseks, kas mõni teine meeskond oleks selles olukorars paremini hakkama saanud.

Kõige halvem kogu loo juures ongi, et süüdistada pole nagu kedagi. Kas kolme riigi uurimise tulemuste põhjal võiks alata uus kohtuskäik, ei oska öelda. Ent järgmisel aastal möödub Estonia hukust 30 aastat ja vaevalt tähendab see punkti kurvale loole.