ARVAMUS

Hilinemine, inimkatsed, ideetus

Hilineme paarkümmend aastat haldusreformiga ja tõdeme, et omavalitsused ei saa hakkama põhiseaduse täitmisega.

Hilineme presidendivalimistega.

Hilineme teadasaamisega, et haigekassa on tohutus miinuses ja 180 000 inimest on ravijärjekorras.

Hilineme teadasaamises, et kümned tuhanded lapsed on tühja kõhuga. Kas saab veel nukramaks minna?

Küllap saab.

Maailmas on praegu ÜRO andmetel 40 kohta, kus käib sõda.

Tegelikult on meilgi sõda!

Käib nagu huupi puusalt tulistamine.

Presidendiga on nüüd nii kiire, et lausa piinlik.

Tippadvokaat Paul Varul ütles, et reformiks on sobiv omavalitsusüksus 5001 inimesega, kuid 4999 ei ole sobiv. Siit reformi ebakõlad algavadki. Tegu on nagu inimkatsetega. Omavalitsus võib omadega väga hästi toime tulla, kuid see ei loe. Loeb number 5000. On armastusabielu ja sundabielu. Riik eelistab viimast.

Maa tühjeneb inimestest. Piirialadel tekib tühja maa risk. Lätlased aga rajavad Eesti piiri lähistele alkoturiste ligi meelitavaid kohti. Eesti pool on kauplused valmis kõige halvemaks – sulgemiseks. Ääremaastumine suureneb.

Järgmise nädala esmaspäeval selgub president, teisipäeval saab teada, mida otsustab haldusreformi kohta riigikohus.

Haldusreformi eelarve on kokku 65 miljonit eurot.

Järgmise aasta teisel poolel on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ja selleks on eelarvest kavandatud 66 miljonit eurot.

Julgemad poliitikud ütlevad otse välja, et oleme tupikus. Ajakirjanik Anvar Samost ütleb otse välja, et uue põlvkonna poliitikutel pole jõudu ennast kehtestada, ja pole ka ideid, kuhu Eestit juhtida.

Viis miljonit eurot lisaboonust

Riigihalduse minister Arto Aas lubab tänases Võrumaa Teatajas, et riik on nõus andma lisapreemiat viis miljonit eurot, kui Võrumaa vallad suudaksid kokku leppida ühe suure omavalitsuse loomises. Kas see lisaboonus annaks omavalitsustele tõuke veel kord laua taha istuda? Nii Võru linnapea kui ka maavanem on selle ennustamise osas praegu ettevaatlikud. Küll aga julgevad nad kindlalt ennustada, et lõpuks ühinevad kõik praegused vallad niikuinii.

Praeguse stsenaariumi järgi moodustuks Põhja-Võrumaa ja sellest kolm korda väiksema elanike arvuga Lõuna-Võrumaa. Sõmerpalu, Võru ja Lasva valla uueks nimeks eelistatakse erapooletut Võhandu valla nime. Lõunapiiri ääres asuva viie valla nime leidmiseks korraldati nimekorje, milles pakuti kõige enam nimeks Rõuge vald, Munamäe vald ja Haanjamaa vald.

Rõuge on mõlemal pool oma naabri ja ülenaabriga jõudnud ühinemisläbirääkimistel väga kaugele. Umbes sama kaugel on ka Võhandu, kellega on avaldanud soovi liituda veel Vastseliina ja Orava. Seni pole Võhandu ise selles osas huvi üles näidanud. Sundliitmisel selles suunas ühinemine aga suure tõenäosusega ikkagi toimub.

Huvitavam olukord on Antsla ja Urvaste osas. Nende sundliitmise osas jõutakse ühise valla puhul elanike arvuni 4700, mis jääb veidi alla haldusreformis ette nähtud viie tuhande. Haldusreformi eelnõu näeb põhjendatud juhtudel ette ka erandeid, kuid need ei rakendu automaatselt.

„Igal üksikul juhul tuleb erandi vajadust valitsusele põhjendada ja selgitada, kuidas ühinemata jättes on võimalik tagada kohalike teenuste kvaliteet ja mitmekesisus,” teatas ministeerium üleeile. Antsla on piisavalt suur tugitõmbekeskus, et võib erandile salamisi loota, tuleb vaid seda piisavalt argumenteerida.

Aas juhtis tähelepanu sellele, et läbirääkimiste keerukuse ja ajakulu tõttu peaksid volikogud otsustama ühe konkreetse suuna kasuks juba järgmise nädala jooksul. Muidu ei pruugi olla võimalik ühinemise taotluse esitamine 1. jaanuariks 2017.

Tundub siiski, et kõik on samas endiselt veel võimalik. Tänases ajalehes välja lubatud viis miljonit eurot võimalikku lisapreemiat on selle tõestuseks.