ARVAMUS

Metsaomanikud küsivad uuelt valitsuselt poole väiksemat tulumaksumäära

Eesti Erametsaliit saatis eile loodavale valitsuskoalitsioonile ettepanekud, kuidas elavdada Eesti metsandust. Selle läbivaks mõtteks on tulumaksu vähendamine metsatehingutelt kümne protsendi peale, üheks eeskujuks on seejuures Läti.

„See kümme protsenti on olematu summa võrreldes sellega, kui palju enam seeläbi metsades tihumeetreid rajutakse ja seeläbi metsandust elavdatakse, sellega lisandväärtust loodakse ja ka maksutulu suurendadakse,” rääkis Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik.

Praegu hoiavad paljud metsa nii-öelda „igaks-juhuks”, osaliselt teadmatusest ja teisalt hirmust. Kahekümne iseseisvusaasta jooksul on maad ja metsad paljudele sisuliselt sülle kukkunud. Vanemad inimesed lahkuvad ja nooremad ei oska metsaga midagi peale hakata. Tagasisaadud talude uusomanikud on seni elanud hoopis teistsugust elu.

Tegelikult on mets ressurss, mis on antud meie praegusele põlvkonnale kasutada. Praegu see ressurss sisuliselt mädaneb kasutuseta metsas. Näiteks küttepuuilmelist puistut raiutakse aastas kaks miljonit tihumeetrit, samas seisab seda metsas raieküpsena 50 miljonit tihumeetrit. Seisab parimal juhul viis kuni kümne aastat ja läheb lõpuks raisku.

Iga raiutud tihumeeter toob uuringute kohaselt riigile kaudselt 70 eurot maksutulu. Iga miljon tihumeetrit loob aga Eestis 3000 uut töökohta. Erametsaliit ootab riigilt uue koalitsioonileppe valguses tegevusi, mis võiksid metsandust, raiemahtusid ja kogu majandust elavdada.

Rääkida võib ka regionaalpoliitikast, sest enamik tekkivatest töökohtadest tuleksid maale. Ja rääkida võib ka kuritegevusest. Eeldatavasti väheneks musta turu osakaal, sest väiksema maksukoormuse juures väheneb metsaomanikel kiusatus müüa metsa althõlma.

Nagu ikka kaasneb metsade raiumisega emotsionaalne külg. Inimesed märkavad ikka tee ääres lageraiega puhtaks tehtud metsasid. Samuti on neil tõrge teha metsast puhtaks vanaisade maad. Küsimus on aga selles, kas me oleme piisavalt rikkad, et lasta headel asjadel raisku minna.

Säästumarket läheb ajalukku

Järgmise aasta algusest saab Säästumarketi nimest ajalugu. Rootslastele kuuluv odavpoekett muudab oma kontseptsiooni, parema teenindamise nime all ühendatakse samale omanikule kuuluvad Rimi ja Säästumarketi kaubamärk.

Mini-Rimi on väiksem pood nii oma mõõtudelt kui ka valikult. Ettevõtjad siiski teavad, et väiksem on enamasti eksklusiivsem ja kallim. Ka väiksem pood peaks selle loogika järgi tähendama suuremaid kulusid personalile ja poe halduskuludele. Ometi peaks sõna „mini” Rimi kinnitusel lähitulevikus tähendama ka minihindasid. Nii on vähemalt praegu välja lubatud.

Ühte kaubamärki on arusaadavalt lihtsam turundada kui mitut. Võrukate postkastides ei ole seetõttu edaspidi enam kahte kliendilehte, vaid üks. Teisipidi tuleb poodlejatel neid kliendilehti sirvides nüüd olla senisest tähelepanelikum, kas mõne pakkumise puhul on tegemist hüpermarketi, supermarketi või hoopis mini-Rimi soodustusega.

Kuidas hinnata nimemuutust maine ja klientuuri osas? Aeg näitab, kas nimemuutusega tuleb juurde kliente, keda senine Säästumarketi odavpoe maine eemale hoidis või kaovad hoopis paljud senised madalama ostujõuga Säästumarketi patrioodid.

Esimene Säästumarket avati 1999. aastal Tallinnas Kadaka teel. Aasta hiljem avati kümme uut poodi ja 2001. aastal alustati laienemist üle Eesti. 2004. aastal oli Säästumarket tõusnud kindlaks Eesti turuliidriks jaekaupade turul ning poeketi käes oli 12,4 protsenti turust.

Aastal 2005 sai kaubandusketi uueks omanikuks Rimi Baltic, mille emafirmad olid Kesko ja rootslaste ICA. 2007. aastal omandas ICA Rimi Balticus 100protsendilise osaluse.

2008. aastal alustati üleminekut uuele brändikontseptsioonile, mille käigus muudeti kaupluste tootevalikut, siseilmet ja ettevõtte logo. Varasem kaubamärk sarnanes suuresti sakslaste odavkaupluste keti Lidl kaubamärgile.

Lidl plaanis mõned aastad tagasi Eestisse ja Lätti tulemist, selle asemel mindi siiski Leetu. Küsimusele, kas Rimi plaanib Säästumarketid või uue nimega mini-Rimid tulevikus müüa sakslaste odavkaupluste ketile Lidl, vastust praegu ei anta. „Pole senistest juttudest sellist mõtet läbi jooksnud,” väidab Rimi.