Haldusreformi autorid on tänaseks saanud hakkama kahe reaalse liitvallaga, ühe keskuseks on Tõrva ja teisel Saue. See on ainus reaalne tulemus, mida riik võib reformi osas uhkelt esitleda. Ülejäänud haldusreformikaart on sama värvikirev kui mõne lõunamaa riigi lipp.

Haldusreform on praegu justkui seisev vesi. Oodatakse riigikohtu otsust valdade vaiete osas reformi seaduslikkuse osas. Oodatakse Keskerakonna kongressi tulemusi, uue liidri nime ja selle tagajärjel tekkivaid uusi võimalikke poliitilisi kokkuleppeid. Oodatakse, mis toimub pärast esmaspäeval toimuvat peaminister Taavi Rõivase umbusaldust.

Kui mõni selline etteteadmata areng peaks lähiajal tõeks saama, võib ka kogu haldusreform olla jälle punktis null. Ja seda järjekordselt, aastakümnete järel. Mõnikord tekib küsimus: kui riigil oleks olnud tahtmine haldusreform efektiivselt ja ratsionaalselt ellu viia, siis miks oli üldse vaja, et vallad hakkaksid omavahel flirtima? Saanuks ju riigi tasandil asja lihtsalt ära otsustada. Kellele sellist liigdemokraatiat, kulusid ja jätkuvat segadust vaja on?

Haldusreformi asemel tahaks täna rääkida hoopis suurimast äriideede konkursist Ajujaht, kuhu esitati 309 ideed. Ainus kord, kui Ajujahile saadeti rohkem ideid kui tänavu, oli seitse aastat tagasi.

Kõikidest ideedest pärineb 121 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 47 tööstuse ja disaini, 40 turismi- ja teenusmajanduse, 36 sotsiaalse ettevõtluse, 28 tervise ja biomeditsiini, 20 loomemajanduse ning 17 energeetika ja keskkonna valdkonnast.

Enamus ideedest tuli Tallinnast või Harjumaalt, vastavalt 106 ja 78 ideed. Tartumaalt esitati 58, Pärnumaalt 16, Võrumaalt 6, Saaremaalt 5, Ida-Virumaalt 4, Jõgevamaalt 4, Järvamaalt 4, Läänemaalt 4, Raplamaalt 4, Viljandimaalt 4, Valgamaalt 3, Lääne-Virumaalt 2 ja Põlvamaalt 2 ideed. Hiidlased ei esitanud ühtki ideed.

Eestis on 183 valda ja 30 linna. Seda on peaaegu poole vähem kui Ajujahile laekunud ideesid. Võrust tuli kuus ideed ja valdasid on siin samuti poole rohkem. Hoiame pöialt nii haldusreformile kui ka Ajujahile.

Eile lõppes ideekorje riigi sajandaks sünnipäevaks välja antavasse Võrumaa ajaloo väljaandesse. Võrumaa Teataja, mis on ilmunud rohkem kui sada aastat, soovitab tagasi vaadata aastatuhande vahetusele, mil ajalehes ilmus küsitlus „Võrumaa 20. sajandi suurkujud”.

Toimetusetöös oleme korduvalt-korduvalt kokku puutunud inimestega, kes ennast ise upitavad ja väga visalt kipuvad leheveergudele kirjutama. Need aga, kes vääriksid lehelugejate tähelepanu, hoiduvad tagaplaanile.

1999. aastal ilmus Võrumaa Teatajas rohkem kui saja võrumaalase nimi, kes võiks olla 20. sajandi Võrumaa suurkuju. Võru linnavõim mõtiskles Võru kuulsuste alleele, telliti isegi kavandid, kuid ei hinda me oma legende!? Tähtis on lubada inimestega kohtuda poliitilises telgis turu juures ja siis see unustada. Häbi! Kohalike valimisteni on vähem kui aasta. Riigi juubelini on rohkem kui aasta.

Kas me teame, kes on meie linna selliseks arendanud, nagu ta on praegu? Pärast vaidluste ja eneseupitamiste vaibumist ehk jääb sõelale manalateele läinud Raivo Tõra nimi. Raivo Tõra oskas näha väikeses Võrus ka suurt plaani tervete linnaosade (Vilja, Võrusoo) ulatuses, oskas ka sellest rääkida ja mõtet avada. Täna kirjutame Karmo Tõrast. Tuleb uhkust tunda, et noor mees on projekteerimisfirmaga jõudnud tipptasemele, väljunud igale poole Eestis.

Ei ole paremat visiitkaarti kui ehitised, arhitektuur, mida sõidetakse (lennatakse) vaatama, pildistama tuhandete kilomeetrite kauguselt. Äsja avati ainulaadne Karmo Tõra Ööbikuoru vaatetorn.

Aga miks meil ikkagi ei ole oma kuulsuste alleed? Teine küsimus on: kui palju on selle allee peale juba raha raisatud? Nüüd saab tõdeda, et kivipargist kolitakse mõnisada meetrit eemale uuele kivist platsile, kulutades sellele kampaaniale palju-palju raha. Nagu näha, ei ole kivipargis inimestel mugav istuda. Lehmakuju on seal nagu vihje esimesele kuulsuste allee märgile.

Kellel peaks piinlik olema? Kirjutage meile!