ARVAMUS

Üleeile, neljapäeval, 6. juulil, mil Võru maavalitsus sai 100aastaseks, algas kell 10 valitsuse kabinetinõupidamine. Kell 11.09 raporteeritakse rahandusministeeriumist, et valitsuses otsustati ära haldusreformi viimased lahtised otsad. Paar tundi hiljem kutsub peaminister Võru maavanema kella kolmeks Tallinna. Nii kiiresti saaks pealinna ainult lennates. Pealegi algab täpselt samal ajal maavalitsuse õues juubelisünnipäev.

Kell 15.34 täpsustatakse rahandusministeeriumist, et valitsus on haldusreformi osas ära teinud pea kõik otsused ning ainsa küsimusena on lahtiseks jäänud loodava Setomaa valla maakondlik kuuluvus. Tähelepanelik lugeja saab aru, et pealinnas ei ole kõik korras, kui pärast viimaste lahtiste otsade sõlmimist jääb veel üks lahtine ots. Valitsus otsustas, et setude valla maakondliku kuuluvuse las otsustavad loodava Setomaa valla elanikud. Rahvaküsitlus toimub juba tuleval nädalal.

Küsitlus viiakse läbi selleks, et valitsus saaks teha elanike soovil põhineva otsuse, kas loodav vald hakkab kuuluma Võrumaale või Põlvamaale. Arvamust saavad avaldada Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga rahvastikuregistrijärgsed elanikud, kel vanust vähemalt 16 eluaastat. Küsitluse korraldavad Põlva ja Võru maavalitsused. Asjaga on tuli takus ja kodus küsitlusest osa võtta ei saa.

Mida arvate teie, Võrumaa Teataja lugejad?

Kas toetate loodava Setomaa valla kuulumist Võru maakonda või Põlva maakonda?

Vastusevariandid: Võru maakonda, Põlva maakonda, erapooletu.

Vastata saate www.vorumaateataja.ee/kusitlus või kirjutage See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Vastuseid ja kommentaare saab saata kuni 13. juulil kella 20ni.

Hiljuti käis peavoolumeediast läbi üks arvamus, et eurotoetused tuleks ära keelata. Et need rikuvad inimesi ja jätkusuutlikkust. Sellel arvajal võib isegi õigus olla, sest nagu vanasõna ütleb, paneb raha rattad käima. Aga mis suunas ja kelle kasuks, see on teine teema. Nii mõnedki mittetulundusühingud, äriühingud või sihtasutused on oma tegevuse ja äriplaanid üles ehitanud projektitoetustele, kirjutades need kokku nii, et oleksid rahajagajatele veenvad ja abikõlblikud. Kui raha otsas, jäävad tegevused soiku. Kõige olulisem on raha kätte saada.

Raha ja poliitika armastavad üksteist, üks ei saa ilma teiseta. Et poliitika on karm ja tuhkpeenike mäng ning suuremas osas manipuleerimine inimestega, sai sel nädalal selgeks Antsla rahvale. Nagu ka Rail Balticu teema ja Haabersti remmelga võitlus näitasid, sõidab riik rahva arvamusest üle. Kui muidu ei saa, siis jõuga. Ikka poliitika, kellegi plaanide või eurotoetuste nimel. Haabersti remmelgas jäi ette tee-ehitajatele, Rail Baltic on samuti kellelegi kasulik. Et see on kasulik rahvale, seda mõtet ei ole suutnud ka kõige paremad kuldsuud rahvale maha müüa. Kasulik küll, aga kellele täpsemalt? Kas rahvale või neile, kes selle pealt teenivad?

Sama teema on Antslasse rajatavate erihooldekodudega. Silmapiiril terendavad eurotoetused on pannud tegutsema nii arendaja kui ka ministeeriumi. Kõike seda kõlava jutu taustal, et kuidas küll erivajadustega inimeste elu muutub paremaks. Kuigi tegelikult ei muutu nende inimeste jaoks mitte midagi, pigem läheb halvemaks. Nad rebitakse välja harjumuspärasest keskkonnast, lahutatakse väljakujunenud sõprus- ja kogukonnast ning tõstetakse nagu nukud teise kohta. Sinna, kus kõik nende arendustegevuseks vajalik on välja arendamata. Paberil on kõik kindlasti J.O.K.K.

Rail Balticu rajamisega pannakse väga suur koorem õlgadele tulevastele põlvedele kogu Eestis, Antsla kogukond peab järgmise pool sajandit hakkama saama teistsuguste inimeste, nende vajaduste ja kuludega. Kui Rail Balticu ja erihooldekodude arendajatel terendavad silmapiiril euromiljonid, siis mis pani Antsla vallavalitsust ja poolt volikogu minema rahva tahte vastu, läbi suruma oma tahtmist, mängima kõrgema poliitilise pilotaažiga mänge? Vähe sellest, rajama teed sohu oma kulu ja kirjadega?

Riigikogu, ministeeriumid, omavalitsused on institutsioonid, mida hoitakse üleval rahva rahaga. Sisuliselt sõidavad ülalpeetavad teerulliga üle oma valijaist ja toitjaist. Hea peremees mõtleb mitu sammu ette ja tuleb omadega toime ise, ühepäevaliblikas elab tänases päevas ja loodab võõrale rahale. Millisesse Eestisse meie kuulume?